Oleme tagasi saanud 19 EPK mullika geeniproovide vastused, mis pilootprojekti raames septembris-oktoobris koguti ja VikingGeneticsi laboris uuriti.
Tulemused on üllatavad ja seda positiivses mõttes. 12 mullika kogu aretusväärtus (NTM) on positiivne ja seitsmel negatiivne, kusjuures -1 on ühel, -2 kahel ja -4 ühel mullikal, mis iseenesest on suhteliselt keskmise (keskmine on null) lähedal. Kolmel mullikal oli NTM negatiivne, vastavalt -6; -7 ja -11. NTM on küll üks tähtsamaid indikaatoreid, kuid mitte ainult. Kokku saime teada mullikate kohta 41 erineva tunnuse aretusväärtuse (AV), mida laias laastus võime jagada toodangu, välimiku ja funktsionaalsete tunnuste blokiks. Kõik tulemused saime Põhjamaade skaalal, st et NTM keskmine on 0p, muudel väärtustel on keskmine 100p nagu ka meile teadaolevatel aretusväärtustel. Üks oluline nüanss on standardhälve, mis on 10 punkti (Eestis 12p). See teave on aretusväärtuse lugemisel oluline. Iga 10 punkti üle 100 (NTM puhul üle nulli) muutub väärtuslikumaks. 101-110 on 1 standardhälve, 111 -120 teine jne. Mida rohkem standardhälbeid üle keskmise, seda väärtuslikum on tunnuse AV ja vastupidi. Üht standardhälvet alla keskmise (90-99) ei pea ka väga miinuseks lugema, vaid olulisemaks muutub miinus, mis on alates teisest standardhälbest. Uuritud mullikatel jäid vaid üksikud tunnused alla 90p.
Tulemused vajavad veel pisut analüüsimist ja otsust, mida me selle teadmisega peale hakkame. Fakt on see, et saadud info põhjal saame prognoosida mullika geneetilist võimekust kas toota või hea välja näha, teha otsuseid kas ühelt või teiselt emasloomalt saada järglasi aretuseks jpm. Oluline oleks siinjuures karja kohta enam proove uurida, et leida ka kogu karja geneetiline foon. Aretuses on uus ajastu. Kui senini oleme harjunud valima aretusväärtuste järgi pulle, siis nüüd lisanduvad siia ka mullikate aretusväärtused ning oluline on need kaks poolt kenasti kokku panna. Seda ikka selleks, et saada kiiremini soovitud tulemused ja seeläbi teenida võimlik tulu. Aitäh veelkord aretajatele, kelle veistelt proovid kogusime ja palju õnne heade tulemuste puhul!
Järgmise projektina saadame uurimiseks 68 (sündinuid 2005…2013) tütarde järgi hinnatud pulli geenid. Selliseid pulle on kokku 96, kuid kahjuks 28 pulli ei vasta tõu kriteeriumitele, 23 pulli RH% ja 5 pulli AP% on üle 50 ning Põhjamaade süsteemi seetõttu ei sobi. Ootame põnevusega projektile jätku. Lähemalt saate genoomi teemast lugeda ka peagi trükist ilmuvast Tõuloomakasvatusest (seal on osa infot küll juba vananenud, kuid põhiolemus toimiv).
Pildil on mullikas (isa Viktor, ei. Haslev), kelle NTM on +11, tüüp 115, udar 119 ja jalad 98.