Tõnu Post ütles ühistu eelseisvatest eesmärkidest ja tegevusvaldkondadest rääkides, et ta prognoosib töist ja tegevusrohket aega nii uuele nõukogule, kui kogu tõulooma kasvatuse sektorile. „Väheoluline pole ka asjaolu, et veel eelmisel perioodil sai tehtud põhikirja muudatus ja vähendatud nõukogu liikmete arvu 15-lt liikmelt vähenesime üheksale. Nüüd on nõukogu märksa kompaktsem ja seetõttu ehk ka hulga tegusam,“ avaldas Post lootust. Lisades, et eelmisest nõukogu koosseisust jätkab peale tema veel kaks: Targo Pikkmets ja Mihkel Olt. „Ülejäänud on uued, eks meil tuleb oma tegutsemise käekiri kätte saada, sest teemasid, mis ootavad lahendamist, neid jagub.“
Loomade heaolu
Posti sõnul jäi eelmisesse tegevusperioodi mitmeid saavutusi ja algatusi, mis nõuavad ka edaspidi ETKÜ liikmetelt aktiivset kaasalöömist. „Üheks selliseks saavutuseks on karjatervise programmi juurutamine, mis annab alust oodata, et aastate pärast on Eesti vaba kahest loomataudist nagu infektsioone inotrahheiit (IRT) ja veiste diarröaviirus (VVD),“ kinnitas Post. Tema sõnul ei saa karjatervise küsimusse suhtuda kergelt, kuna juba praegu on olnud juhtumeid, kus tõulooma müügiprotsessis tahab asukohamaa ametnik teada, kas loomad on loomataudivabad või mitte.
„Kuigi tegu on veiste viirushaigustega, mis võib olla otsest nähtavat mõju kohe loomadele ei avalda, kuid need nõrgestavad looma tervislikku seisundit, mis avavad omakorda ukse teistele haigustele. Eraldi suur teema on karjaaretuse pool, millega tegeletakse nagunii pidevalt. Nõukogu vaatab läbi aretusprogramme ja kinnitab neid. Kolmandaks teemaks, mis aina olulisemaks saab, on loomade heaolu teema. Siia juurde nimetaks kohe ka elusveiste transpordi küsimused, mis tulenevad juba EL seadusloomest ja mis on olnud üleval pikemat aega – selles arutelus tahame kindlasti sõna sekka öelda,“ loetles nõukogu esimees esmaseid suundi, mis ootavad lahendamist.
„Püüame olla oma liikmete eest kõnelejad. Karjaaretuse kohalt peame vaatama, kuidas aretusprogrammide abil saaksime Eestis rohkem aretustööd toetada. Uuem teema on genotüpiseerimise kasutamine aretustöös ja meie võimalused selle kasutamisel. Ilmselt on see aretustöös järgmisi samme, et saada häid, kontrollitud tulemusi,“ lausus ta.
Sektori eestkõneleja
Nõukogu aseesimees, Kaja Piirfeldt avaldas lootust, et ühistu suudab loomakasvatussektoris hoida ja veelgi tugevdada oma rolli. „Ühest küljest soovib tõuloomade aretussektor näha ühistut paindliku ja usaldusväärse partnerina, kes pakub nii tipp-tasemel aretusmaterjali ja heal tasemel teenuseid, kui ka turvalisi ja kiireid lahendusi ostu- ja müügiloomade vahendamisel,“ sõnas ta. Lisades, et fookuses võiks olla tõuaretajate järelkasv ja nö nutikam veisekasvatussektor.
„Kindlasti saaks panustada liikmete teadmiste ja oskuste ühtlustamisesse, mis aitaks omakorda tagada suuremad ja ühtlasema kvaliteediga loomade partiid ning seeläbi paremad turustamisvõimalused. Kui piimakarja osas oleme Euroopa tipus ning meilt käiakse õppimas, siis lihaveisekasvatuses on kindlasti vaja tööd teha, et teadmised ja oskused jõuaks võimalikult paljude tootjateni. Usun, et rohkem saab panustada veisekasvatajate omavahelise suhtluse soodustamisele läbi aktiivsete koolituste jms. Kuid kindlasti on kõikide loomakasvatajate ühine väljakutse lähiaastateks eesti loomakasvatuse hea kuvandi nähtavaks ja arusaadavaks muutmine tavatarbijatele,“ tõdes Piirfeldt.
ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko kinnitas, et tõulooma aretuses on oluline teha järgmine samm ehk täpsemate aretustulemuste saavutamiseks kasutada genotüpiseerimist. See meetod annab veiste kohta täpsemad andmed ja võimaldab teha paremaid aretusvalikuid ning saavutada kiiremini soovitud tulemusi. Kuid sektori elujõulisuse vaatekohast on sama oluline riigi üldine stabiilsus, kuna vahepeal halvenenud majandusnäitajad viisid alla ka veisete arvukuse. Enim on kaotusi kandnud lihaveiste ja eesti maakarja sektor.
„Viimased aastad on tublisti räsinud loomakasvatajate ridasid, mitmed farmerid on otsustanud loomad maha müüa ja väljuda sektorist. Rääkimata sellest, et uut peale kasvu sektoris napib, tuleb võidelda üldise hindade kontrollimatu tõusuga. Omatoodete hinnad ei suuda tõusta nii kiiresti, kui kiirelt tõusevad muud sisendhinnad. See paneb omakorda pikaaegsed farmipidajad tugeva surve alla, kas jätkata loomakasvatusega või mitte,“ rääkis Bulitko. „Sellises olukorras saavad võtmeküsimuseks meie ühised jõupingutused ja sihid ning nõukogu saab siin palju ära teha.“
ETKÜ uude nõukogu koosseisu kuuluvad: Tõnu Post, Margus Muld, Kaja Piirfeldt, Maarja Paomees, Maarika Susi, Marko Hiiemäe, Targo Pikkmets, Mihkel Olt, Ege Raid.