Põlistõugude teema on viimastel aastatel muutunud Euroopas järjest tundlikumaks. Ühelt poolt kasvab surve traditsioonilisele loomakasvatusele rahvusvaheliste kaubanduslepingute, kallinevate sisendite ja tööjõupuuduse tõttu, teisalt nähakse kohalikes tõugudes järjest enam strateegilist väärtust kliimamuutustega kohanemisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Mais Ungaris toimunud esimesel Euroopa põlistõugude konverentsil otsustasid 13 riigi organisatsioonid, et edaspidi püütakse neid küsimusi lahendada ühiselt, mitte iga riigi või väikese organisatsiooni kaupa eraldi.
Foto: Eesti allkirjastas esimesena deklaratsiooni. Autor: Ege Raid.
Väikeste organisatsioonide murest saab Euroopa ühine seisukoht
21. mail toimunud esimesel Euroopa põlistõugude konverentsil vastu võetud deklaratsiooniga liitusid Eesti, Austria, Itaalia, Kreeka, Küpros, Ungari, Poola, Malta, Tšehhi, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia ja Slovakkia organisatsioonid. Kohtumise ajal allkirjastasid deklaratsiooni kümne riigi esindajad. Suu- ja sõrataudi puhangu tõttu jäid kohtumiselt eemale Kreeka ja Küpros ning Austria delegatsioonil puudus kohapeal allkirjaõiguslik esindaja.
Deklaratsiooni keskne eesmärk on luua Euroopa tasandi föderatsioon, mis hakkaks esindama põlistõugude kasvatajate huve Euroopa Liidu institutsioonides. Raidi sõnul on selle sammu väärtus Eesti jaoks väga praktiline, sest seni on väikeste tõugude toetamise küsimused jäänud sageli üksikute organisatsioonide enda kanda. Kui tulevikus kerkivad küsimused, miks on vaja ohustatud tõugude toetusi suurendada, rahastada geenipanku või genoomhindamist, ei jää need enam ainult ühe väikese seltsi sooviks. „Siis on võimalik viidata sellele, et tegemist ei ole ainult Eesti maakarja sooviga, vaid Euroopa ühise suunaga,“ ütles Raid. Tema sõnul on väikestel organisatsioonidel keeruline pääseda suurtesse Euroopa koostööprojektidesse, sest ressursse ja mõjujõudu napib. Ühine föderatsioon võiks selle olukorra muuta, sest Euroopa tasandi koostöö avaks võimaluse osaleda Horizon Europe’i ja Interregi projektides ning luua ühiseid teadus-, genoomi- ja aretusandmebaase. Lisaks näeb Raid võimalust ühisteks turundusprojektideks, mis aitaksid väikestel kohalikel tõugudel paremini nähtavaks saada. „Oluline on see, et me ei kaitse ainult oma arvamust ja tegemisi, vaid liigume Euroopa põlistõugude organisatsioonidega samas suunas,“ märkis ta. Raidi hinnangul annab see Eesti maatõule esimest korda võimaluse olla osa suuremast strateegilisest võrgustikust, mitte tegutseda üksiku väikese organisatsioonina Euroopa äärealal.
Põlistõuge nähakse järjest rohkem strateegilise ressursina
Deklaratsioon rõhutab, et põlistõud ei ole ainult põllumajanduse osa, vaid Euroopa geneetilise, kultuurilise ja looduspärandi kandjad. Sajandite jooksul kohalike oludega kohastunud tõud omavad omadusi, mille väärtus kasvab kiiresti kliimamuutuste ja ebastabiilsema maailma tingimustes. Deklaratsioonis tuuakse välja, et põlistõud taluvad paremini piirkondlikke haigusi, äärmuslikke ilmastikuolusid ning kasutavad tõhusamalt kohalikke söödavarusid. Samuti nähakse neid olulise osana Euroopa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel, sest traditsiooniline karjatamine aitab hoida pärandmaastikke ning toetab paljude taimede, putukate ja lindude elupaiku. Raidi hinnangul on kõige olulisem see, et deklaratsioon aitab muuta põlistõugude säilitamise hobitegevuse kuvandist strateegiliseks küsimuseks. „Minu hinnangul on kõige olulisem see, et deklaratsioon aitab muuta põlistõugude säilitamise isikliku hobiteema asemel Euroopa strateegia küsimuseks,“ ütles ta.
Foto: Konverentsi ühistel õhtusöökidel arutati valdkonna olulisi teemasid. Autor: Viktoria Gošovski.
Tema sõnul on just põliste veisetõugude olukord täna eriti haavatav, sest veisekasvatus nõuab suuri investeeringuid, rohkem tööjõudu ja kõrgemaid ülalpidamiskulusid kui paljud teised loomakasvatusharud. Samal ajal kasvab surve Euroopa traditsioonilisele loomakasvatusele rahvusvaheliste kaubanduslepingute tõttu. Raid tõi eraldi välja Mercosuri lepingu mõju, mis suurendab konkurentsisurvet kohalikele tõugudele ja väiksematele tootjatele. Tema sõnul võib selline areng viia olukorrani, kus majanduslik surve surub aeglaselt välja väiksemad ja kohalikele tingimustele kohastunud tõud, kuigi just nende väärtus võib tulevikus osutuda kõige olulisemaks.
Eesti maatõu tulevik sõltub ka järelkasvust
Raidi sõnul võib Euroopa võrgustiku loomine aidata kaasa sellele, et Eesti maatõug muutub rahvusvaheliselt nähtavamaks ning ka riigi tugi väikese populatsiooniga tõugude säilitamisele tugevneb. Tema hinnangul ei tähenda rahvusvaheline koostöö ainult poliitilist mõjujõudu, vaid ka võimalust tugevdada teaduskoostööd, turundust ja tõupõhiste toodete väärtustamist. Samuti võib see aidata kaasa sellele, et Eestit hakatakse nägema eeskujuna väikese populatsiooni säilitamisel. Raidi sõnul on eriti oluline noorte ja järelkasvu küsimus, sest kogu Euroopas seisavad väiketalud ja põlistõugude kasvatajad silmitsi sama probleemiga. „See on tegelikult üks suurimaid pikaajalisi küsimusi kogu Euroopas: kes jätkab, kas väiketalud jäävad ja kas tekib uusi kasvatajaid,“ ütles ta. Deklaratsioonis rõhutatakse samuti, et põlistõugude kasvatamine aitab säilitada elu maapiirkondades ning toetab kogukondlikku sidusust piirkondades, kus muid majanduslikke võimalusi napib. Lisaks nähakse põlistõuge osana Euroopa toidujulgeolekust ja kvaliteetse toidu tootmisest, sest nende toodang põhineb geneetilisel pärandil ja traditsioonilistel tootmisviisidel. Raidi sõnul ei tähendaks põlistõugude kadumine ainult ühe tõu lõppu. „Sellega kaoks osa Euroopa ajaloost, maaelust ja bioloogilisest mitmekesisusest – midagi, mida hiljem enam taastada ei ole võimalik,“ ütles ta. Tema hinnangul on deklaratsiooni suurim väärtus see, et esimest korda püütakse põlistõugude tulevikku käsitleda Euroopa ühise vastutusena, mitte üksikute kasvatajate või väikeste organisatsioonide probleemina.
Kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et põlistõugude säilitamisega seotud väljakutsed on kogu Euroopas sarnased. Suurimad erinevused ilmnevad aga tõugude arvukuses. Kui Maltal on säilinud vaid umbes 350 ja Eestis 766 põlistõugu lehma, siis näiteks Poolas on neli kaitsealust veisetõugu, kellest igaühes on keskmiselt ligi 4000 lehma. Seetõttu tõid mitmed esinejad Eesti ja Malta näited esile kui hoiatuse sellest, kui kiiresti võib põlistõu populatsioon langeda kriitilise piirini, kui selle säilitamisse ei panustata piisavalt.
Hea teada: mida Euroopa põlistõugude deklaratsioon sisaldab?
Deklaratsioon rõhutab, et põlistõud on sajandite jooksul kujunenud geneetiline ressurss, mille kadumisel ei ole seda enam võimalik taastada.
Põlistõud aitavad säilitada Euroopa ajaloolisi karjamaid, pärandmaastikke ja maaelu kultuurilist identiteeti.
Traditsiooniline loomakasvatus toetab erinevate taimeliikide, putukate ja lindude elupaikade säilimist.
Kohalikud tõud taluvad paremini haigusi ja keerulisi ilmastikuolusid ning kasutavad tõhusamalt kohalikke söödavarusid.
Põlistõugudest pärinevaid tooteid nähakse Euroopa gastronoomilise mitmekesisuse ja kvaliteettootmise olulise osana.
Deklaratsiooni üks keskseid eesmärke on luua Euroopa põlistõugude kasvatajate föderatsioon, mis hakkaks sektorit esindama Euroopa Liidu tasandil.
Deklaratsioon toetab ühiseid teadusprojekte, genoomiuuringuid ning põlistõugude toodete turuarendust.
Oluliseks peetakse teadmiste edasiandmist järgmistele põlvkondadele, et tagada põlistõugude kasvatamise jätkumine ka tulevikus.