Keava seemendusjaamas lõppenud noorpullide söötmis- ja jõudluskatse koondab eri tõugude parima geneetika ühtsetesse tingimustesse, et hinnata loomade kasvu, sööda väärindamist ja sobivust aretusse. Katse ei piirdu üksnes söötmise mõõtmisega, vaid hõlmab terviklikku hindamist alates terviseuuringutest ja välimiku hindamisest kuni viljakuse kontrollini. Nii annab katse kasvatajatele võrreldavat infot aretusotsuste tegemiseks ning ostjatele suurema kindluse pulli valikul. Praktikas tähendab see, et turule ja karjadesse jõuavad loomad, kelle kogu elukäik ja näitajad on kontrollitud ning dokumenteeritud.
Ühtne keskkond
Katse põhieesmärk on tuua erinevate tõugude ja aretusliinide loomad kokku samadesse pidamistingimustesse, et hinnata nende tegelikku potentsiaali. „Farmides ei ole see võrdlus võimalik, sest igal pool on erinev söödabaas ja pidamistingimused,“ selgitas ETKÜ lihaveiste aretusspetsialist ja üks katse läbiviija Maria Liisa Luur. Tänavuses katses osales 59 noorpulli seitsmest tõust, nende seas angus, hereford, limusiin, šarolee, simmental, akviteeni hele ja wagyu.
Katse algas sügisel ning keskendus loomade kasvule ja söödakasutusele kogu katseperioodi vältel. Tehnika kasutuselevõtt on toonud protsessi täpsuse uuele tasemele: varasema kaudse ja aedikupõhise mõõtmise asemel kogutakse juba viimased paar aastat andmeid iga looma kohta eraldi Kanada firma Vytelle poolt välja arendatud süsteemi poolt. See võimaldab hinnata, kui palju sööta loom individuaalselt kehamassi kasvatamiseks tarbib ja milline on tema positsioon söödaväärindajana kogu grupiga võrreldes.
2025-2026 hooajal ei kulgenud katse käivitamine siiski probleemideta. Algus venis ligi kolm nädalat, kuna seadmete rikke tõttu tuli oodata varuosi Kanadast. „Nagu ikka tehnikaga – mõni andur või lugeja oli vigane ja see nihutas ajakava,“ kirjeldas Luur. Katse alguse nihkumine omakorda käivitas kogu protsessis plaanitud tegevuste muudatuse, ning seetõttu tuli nt külmadest ilmadest hoolimata alustada pullikute pügamist varem, sest vastasel juhul ei oleks jõudnud pildistamise ajaks kasvada nende uus karvastik. Lisaks tuli samal ajal alustada ka päitsetreeninguid, sest mida nooremana seda alustatakse, seda kiiremini ja kergemalt see kulgeb ja vajalikud refleksid kinnistuvad, ning kogu katse hilisema perioodi jooksul on nende käitlemine juba oluliselt lihtsam. Ilma päitsetreeninguta ei ole võimalik ka pulle showringi viia. Kõigi tegevuste samaaegne rakendamine ja nende koosmõju avaldas paratamatult negatiivset mõju ka pullikute juurdekasvule. Tagasilöök oli ette aimatav, kuid vältimatu — kevadise show ja oksjoni kontekstis ei saanud neid samme tegemata jätta.
Luur tõi esile, et loomade üldine tase on püsinud aastate võrdluses sarnane ja kuigi igal aastal on katsesse sattunud ka veidi iseloomukamaid pärleid, siis keskmisena on märgatavalt paranenud loomade iseloom ja käsitletavus. „Õppimisvõime on kiirem ja loomad on rahulikumad,“ märkis ta. Tema hinnangul viitab see teadlikumatele aretusotsustele ning kasvatajate paremale tööle oma karjas temperamendi tüübi valikul.
Täpsem mõõtmine
Katse keskmes on söödaväärinduse hindamine ehk see, kui efektiivselt loom sööta kasutab. Eesmärk ei ole leida suurima isuga loomi, vaid neid, kes saavutavad hea kasvu väiksema sööda kuluga. „Me tahame looma, kes sööks vähem, aga kasvaks paremini kui grupi keskmine,“ kirjeldas Luur.
Individuaalne mõõtmine annab aretajatele varasemast oluliselt täpsema tööriista. Kui varem hinnati sööda tarbimist grupi põhjal, siis nüüd on võimalik analüüsida iga looma eraldi. See loob aluse teadlikumateks aretusvalikuteks, kuna efektiivsuse tunnused päranduvad edasi järglastele. Praktikas tähendab see ka paremat arusaama aretusliinidest – millised kombinatsioonid annavad soovitud tulemuse ja millised mitte.
Lisaks plaanitakse katset täiendada juba järgmisel aastal metaaniheite mõõtmisega, mis võimaldaks hinnata loomade keskkonnamõju. Kuigi Eestis vastavad andmed veel puuduvad, nähakse selles olulist tulevikusuunda. „Tahame leida üles neid loomi ja aretusliine, kes on väiksema keskonnajalajäljega,“ ütles Luur, lisades, et metaaniheide on seotud ka looma sööda kasutamise efektiivsusega. See tähendab, et keskkonnamõju ja tootlikkus ei ole eraldiseisvad teemad, vaid omavahel seotud.
Valik ja kontroll
Katse ei alga juhusliku loomade valikuga. Enne katset tehakse tugev eelselektsioon, milles osalevad nii kasvatajad kui ka spetsialistid. Kasvatajad valivad esmalt sobivad loomad, mille järel hindavad neid ka sõltumatud eksperdid. Luur rõhutas, et kuigi nõu küsitakse sageli, jääb lõplik otsus alati kasvatajale.
Tänavu oli huvi katse vastu suur ja kuna kohtade arv katsefarmis on piiratud, tuli taaskord rakendada tõugude populatsioonist ja tõuraamatusse kantavate aretuspullide arvukusest lähtuvat printsiipi – enim kohti saavad suurema arvukusega ja populaarsemad lihaveisetõud. Lisaks tõugude osakaalule rakendus teise reeglina ka tõusiseselt karjade suuruse faktor – suuremal karjal rohkem kohti. See tähendab, et kõik soovijad ei saanudki osaleda, mis omakorda viitab katse kasvavale väärtusele sektori jaoks. Katse käigus hinnatakse lisaks kasvule ka loomade välimikku, jalgade tervist, iseloomu ja üldist sobivust aretusse. Kõik pullid läbivad terviseuuringud, mille raames testitakse neid 8 erineva haiguse, sh 2 suguhaiguse osas. Samuti tehakse viljakuse kontroll, sealhulgas sperma kvaliteedi hindamine, mis annab vastuse, kas loom on reaalselt aretuses kasutatav. See on aspekt, mida tavapärasel ostul ei ole võimalik ette teada. “Kusjuures tuleb meeles pidada, et spermide piisav kvaliteet kehtib vaid testimise hetkel, ning ei garanteeri pulli viljastamisvõimekust karja jõudmisel, lisaks ei garanteeri see pullide paaritusoskust. Peaaegu igal aastal selgub selle testi tagajärjel, et ka mõni katses osalenud pull ei ole kahjuks hoolimata võimalikust kõrgest libiidost siiski viljastamisvõimeline,” osutas Luur. Lisaks võib testimise ja reaalse paaritusperiood vahel juhtuda midagi, mille tagajärjel spermid enam ei liigu.
Oluline osa on ka loomade käsitlemisel. Katse käigus tehakse päitsetreeningut ja sotsialiseerimist, mida kodutingimustes sageli samas mahus ei tehta. See muudab loomad hiljem ohutumaks ja paremini käsitletavaks ning lihtsustab nende edasist kasutust farmis.
Kindlam ost
Tsura talu tegevjuhi Margus Keldo sõnul tuleb katset vaadata tervikuna koos pullikonkursi ja hilisema veebioksjoniga. Tema hinnangul annab see ostjale võimaluse valida parimate isendite seast. „Need loomad on kontrollitud ja uuritud – see annab ostjale kindluse,“ märkis ta. Keldo sõnul on katse väärtus ka kasvatajale endale, sest see võimaldab võrrelda oma karja taset teistega. „Sa näed, kus sa oma aretusega oled ja kuidas su loomad teiste kõrval välja paistavad,“ ütles ta. Tsura talu saatis tänavu katsesse viis pulli, valides teadlikult erineva põlvnemisega loomad, et hinnata nende potentsiaali nii omavahel kui ka teiste kasvatajate loomadega võrreldes.
Katse annab lisandväärtust ka turunduslikult, kuna osa loomi müüakse oksjoni kaudu ning jõuavad ka välismaiste ostjateni. See aitab hoida Eesti aretuskarju rahvusvahelisel pildil ning laiendab turustusvõimalusi. Kuigi farmidevahelises loomade müügis liigub ka katses mitte osalenud pulle, annab jõudluskatses osalemine ostjale selge kindlustunde ja eelise. Ostja saab lisaks välimikule ja päritolule kindluse ka looma tervise, viljakuse ja jõudlusnäitajate osas. „Katsest ostes on garantiisid lihtsalt rohkem,“ rõhutas Keldo.
Sama kinnitab ka lihaveisekasvataja Eve Krupp, kes saadab oma ettevõtete Sandla karjamõis OÜ herefordi- ja MTÜ Lahela Rand angusepullikuid söödakatsesse juba mitmendat korda. Tema jaoks on katse eelkõige võimalus võrrelda oma aretus- ja kasvatustööd teistega. „See on nagu spordis – üksi treenides ei saa päris pilti, aga teistega võrreldes näed, kus tegelikult oled,“ kirjeldas ta.
Lisaks võrdlusmomendile annab katse Kruppi sõnul väga detailse info iga looma kohta. Oluline ei ole ainult juurdekasv, vaid eelkõige sööda väärindamine – kui palju suudab loom samast sööda kogusest juurde kasvatada. Kahe sarnase ratsiooni peal oleva looma vahe võib olla märkimisväärne ning just see määrab majandusliku tasuvuse.
Olulise väärtusena toob ta välja ka geneetilise info, mida katses kogutakse. Genoomtestide ja lineaarse hindamise kaudu saab ülevaate looma omadustest, nagu liha kvaliteet, marmorsus, piimakus, poegimiskergus ja muud aretuses olulised näitajad. See aitab teha teadlikumaid valikuid nii tõuloomade kasvatamisel kui ka nuumasuuna puhul.
Kruppi hinnangul on katses osalemine oluline ka praktilises mõttes – loomad on seal hästi käsitletavad, harjutatud inimesega ning nende kohta on olemas kontrollitud ja võrreldav info. See vähendab riski nii müügil kui ka juhul, kui loom jääb oma karja.
Pullikute valikul katsesse lähtub ta eelkõige loomade varasemast kasvust, välimikust ja iseloomust. Eelistatud on loomad, kelle päevane juurdekasv on vähemalt 1,2 kilogrammi ning kelle ema omadused – eriti piimakus ja rahulik iseloom – toetavad järglaste head arengut. Ka varasem kogemus kinnitab valikute olulisust: samade emade järglased on toonud katses ka kõrgeid kohti.
Kruppi sõnul on jõudluskatse läbinud pullide ostmine selgelt eelistatud, sest nende puhul on olemas kontrollitud andmed nii viljakuse, välimiku kui ka geneetiliste omaduste kohta. See annab kasvatajale kindlama aluse otsuste tegemiseks võrreldes olukorraga, kus loom ostetakse ilma põhjaliku testimiseta.
Keava katse kinnitab, et Eesti lihaveisekasvatus liigub järjest täpsema ja andmepõhisema aretuse suunas. Ühtsetes tingimustes kogutud info loob aluse teadlikeks valikuteks nii kasvatajatele kui ka ostjatele ning aitab tõsta kogu sektori taset.
Käesolev hooaeg on lihaveiste noorpullide jõudluskatsel järjekorras juba kahekümnes. Algne nn söötmiskatse, mida viidi läbi EMÜ Märja katsefarmis ja mille eesmärk oli üksnes erinevat tõugu noorpullide maksimaalse kaaluiibe võrdlus, on alates 2018. aastast saanud hoopis teistsuguse suuna — pärast katsegrupi ümberkolimist Keavasse ETKÜ farmidesse ei piisa enam pelgalt heast kasvust ja munandite olemasolust, et pullist saaks aretusloom. Aretuspulliks saamine eeldab märksa enamat.
Aretuspullina on väärtuslik ka see loom, kelle numbrid ei pruugi kuuluda tõu parimate hulka, kuid kelle kohta on olemas tõendatud andmed ja väärtused. Tulevane ostja ei osta kunagi “pulli kotis” — nii nagu see sageli juhtub otse farmist ostes.
Hea teada:
Kõik jõudluskatses osalenud lihaveise noorpullid on veterinaarselt uuritud. Uuringute nimekiri koostati vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele veise sperma kogumiskeskuse nõuetele, kusjuures Eestis on kehtestatud veelgi karmimad nõuded.
Pulle uuriti, ja nende tulemused tunnistati negatiivseks, järgmiste haiguste suhtes:
Genoomtestimine annab ülevaate pullide paiknemisest rahvusvahelisel referentsil põhineval skaalal, mis tõstab andmete usaldusväärsust ja aitab teha targemaid valikuid uute aretusloomade valikul.
Fotod: Pullikute pesemine enne kataloogi tarbeks fotografeerimist ja päitsetreeng. Foto: ETKÜ.
