„Nende ettevõtte areng – täna on veised juba kaheksas erinevas farmis – näitab selgelt, et Kaska-Luiga OÜ kasvab ja liigub kaasaegsete tehnoloogiate suunas,“ ütles Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko. Ta tõi esile ka ettevõtte järjepidevuse: vanemate tööd jätkavad edaspidi lapsed – poeg Marek ja tütar Angeelika koos oma peredega. See annab kindluse, et areng ei katke ning ettevõttel on selge tulevik.
Julgus investeerida
Bulitko hinnangul ei ole sellise mahuga investeeringu puhul tegemist väikese sammuga, vaid otsusega, mis eeldab nii julgust kui ka selget pikaajalist vaadet. „Ega julgus investeerida ole iseenesestmõistetav,“ märkis ta. Kaska-Luiga otsus annab tema hinnangul selge signaali, et ettevõte näeb oma tulevikku just siin piirkonnas. Ta viitas, et samal ajal kui mõnes kohas ei ole farmide laiendamine saanud luba, nähakse siin arengut ja kohalik omavalitsus toetab ettevõtmist. Tema sõnul liigub piimakarjakasvatus paratamatult suuremate ja kaasaegsemate üksuste suunas. „Sellised farmid on juba Euroopa tasemel. Meie tootlikkus on Euroopa tipus ja see tähendab, et ka need hooned on Euroopa parimate hulgas,“ rõhutas ta. Sellise loomaarvu juures on tema sõnul karussell-lüpsiplats kõige mõistlikum lahendus ning ei ole põhjust minna kümnete robotlüpsiplatside teed.
Bulitko hinnangul ei pruugi see olla ettevõtte arengus viimane samm. Kui uus süsteem tööle hakkab, ei ole välistatud, et loomade arv kasvab tulevikus veelgi. Samuti märkis ta, et olemasolevaid lautu saab kasutada noorkarja pidamiseks, mis annab ettevõttele täiendava paindlikkuse. Ta tõi esile ka ettevõtte teadliku aretustöö. Tema sõnul kasutatakse suguselekteeritud spermat ning üle 80 protsendi sündivatest vasikatest on lehmvasikad. „Need ongi piimatootmise eesmärgil,“ rõhutas ta, viidates, et selline lähenemine võimaldab karja kasvatada sihipäraselt ja efektiivselt. Bulitko hinnangul on Kaska-Luiga näide ehtsast Eesti talupojamõistusest – ettevõttest, kus otsuseid tehakse järjepidevalt ja pika vaatega ning kus on läbi aastate pidevalt investeeritud.
„Minu jaoks on viimane aeg ehitada“ – 35 aastaga nullist üle 3000 loomani
Kaska-Luiga OÜ juht Avo Kruusla sidus nurgakivi paneku oma sõnavõtus ettevõtte enam kui kolmekümne aasta pikkuse arenguga. Ta meenutas, et alustati 1991. aastal 19 hektari maa pealt sisuliselt nullist – loomi ega hooneid ei olnud. Aasta lõpuks valmis talulaut, mis 1993. aastal ehitati ümber 24-kohaliseks lüpsilaudaks. Algul oli tootmine mitmekesine: „Natuke lehma, natuke siga, natuke kana ja natuke lammast,“ kirjeldas ta toonast aega. Piima toodeti 500 kilogrammi päevas. Talu vedas igapäevaselt tema abikaasa Galina, samal ajal kui Kruusla ise töötas alguses muu töö kõrvalt.
Algusaastad olid tema sõnul karmid. „Tegime metsahankeid, varusime küttepuid – see oli 24/7, 365 päeva aastas,“ meenutas ta. Juba mõne aasta pärast sai selgeks, et sellise mudeliga edasi minna ei saa. Pöörde tõi laienemine. 1995. aastal osteti pankrotistunud Liismiti 100-kohaline lüpsifarm, kus oli 53 lehma ja kümmekond vasikat ja mullikat. Farmi päevatoodang oli 680 kilogrammi. Aasta lõpuks läksid ka talulauda loomad samasse farmi. Päevatoodang jõudis ligi 2000 kilogrammini. 1996. aastal osteti suurem kompleks − 200-kohaline lüpsifarm ning 100-kohaline noorkarjalaut, millega karja suurus kasvas 250 lüpsilehmani. Päevane piima müük kokku oli ligi 4,5 tonni, mis oli tolle aja kohta märkimisväärne kogus.
Koos teiste tootjatega loodi 1999. aastal tulundusühistu K-Piim, et tugevdada turupositsiooni. „Üksi ei ole turul kõva mees,“ märkis Kruusla. Samas näitasid järgnevad aastad, kui keeruline on tootjate koostöö: paremate hindade saabudes lagunes ühisrinne kiiresti ning turujõud jäid tööstuse poolele. 2003. aasta alguses järgnes järgmine suur investeering – 500-pealine karussell-lüpsilaut, mille rajamist peeti toona riskantseks. „Öeldi, et Kruusla kiigub üle võlli,“ meenutas ta. Aastaid hiljem on sama tehnoloogiline valik saanud sektoris standardiks. Ettevõtte areng ei kulgenud siiski sirgjooneliselt. 2008. aastal hakkas ettevõte ehitama kivivabrikut, millele järgnes majanduskriis ja ebaõnnestunud koostööprojektid viisid ajutiselt ka makseraskusteni. 2014. aasta majanduskriisi tulemusel jäi raha laekumata kauba eest, mis müüdi riigihanke objektile. „Ka riigihange on äririsk,“ meenutas ta toonast vastust, kui üks projektidest rahastuseta jäi.
Kompleks, mida Eestis varem ehitatud ei ole
Vaatamata sektori heitlikkusele on Avo ja Galina ning nende lapsed loonud mitu edukat põllumajandusega tegelevat ettevõtet, kus Kaska-Luiga OÜ, Hurmi Agro OÜ ja AT & MK OÜ kasutavad ligi 2800 hektarit maad. Nende ettevõtete farmid toodavad päevas kokku ligikaudu 50 tonni piima ehk kaks tsisternveokit. Uute farmihoonete valmimisel kasvab veomaht kahekordseks ning piima hakkab vedama neli sisternveokit. Kruusla rõhutas, et saavutatu ei ole ühe inimese töö. „See, et me oleme täna siin, ei ole minu teene – see on pere, töötajate ja koostööpartnerite tulemus,“ ütles ta, tuues eraldi esile abikaasa rolli ja laste panuse ettevõtte juhtimises. Küsimusele, kas praegu on õige aeg investeerida, vastas ta kõhkluseta: „Ma ei tea, kas on õige aeg, aga minu jaoks on see viimane aeg ehitada.“
Farmikompleksi ehitaja, MAPRI Ehitus OÜ esindaja kirjeldas objekti mastaapi, kui Eesti mõistes erakordset. Valmiv kompleks koosneb laudast ja lüpsikojast, mis mahutab ligikaudu tuhat lüpsilehma. „Laut on umbes 200 meetrit pikk ja 65 meetrit lai. Nii laia laudahoonet ei ole Eestis varem ehitatud,“ ütles ta. Tema sõnul on tegu tänapäevaste loomapidamisnõuete järgi läbimõeldud terviklahendusega, mille keskseks elemendiks saab lüpsikarussell – selle tehnilise ülesehituse töötas välja Raivo Paaveli ettevõte Farmitek OÜ.
Farmihoone ehituslahenduseni jõudmine ei olnud lihtne. Projekti käigus kaaluti mitmeid variante ning lõplik paigutus sündis alles pärast pikka analüüsi. „See on umbes kolmekümne kaheksas versioon,“ märkis ta, lisades, et esialgne plaan paigutada lüpsikoda mäe otsa osutus lõpuks ebamõistlikuks. Tema sõnul on selline „paberi peal mängimine“ vältimatu, et saavutada toimiv tulemus. „Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika – seekord on see põhimõte päriselt läbi tehtud,“ rõhutas ta.
Nurgakivi panekul rõhutas ta ka traditsiooni tähendust. „See peaks tagama, et hoone püsib, ei vaju ega kuku – et ka tulevastel põlvedel oleks põhjust siia tagasi tulla,“ ütles ta, lisades, et kapslisse pandi nii projektdokumendid kui ka tänase päeva märgid tulevastele põlvedele.
Ebakindel turg pani korraks kahtlema
Perekonna noorema põlvkonna esindaja Marek Kruusla tunnustab vanemate tööd ning tõdes, et ehitus ei ole kulgenud pingeteta. Kuigi rahastus oli olemas, tõi toorpiima turul toimunu kaasa ebakindluse. „Vahepeal tekkisid probleemid piima müümisega ja see pani korraks jala värisema,“ ütles ta. Tema sõnul mõjutas turgu ka E-Piima ümber toimuv, mis tekitas laiemalt ebakindlust kogu sektoris. „Meile öeldi ka, et maailmas on piima liiga palju ja teie piimaga ei ole midagi teha,“ meenutas ta. Sellest hoolimata ei ole ettevõte oma laienemisplaane muutnud.
Foto: Perepoeg Marek Kruusla pildil esireas paremal. J. Nemvalts
Samas rõhutas ta, et Eesti piimatootmine on rahvusvahelises konkurentsis tugev. „Me oleme Euroopa mõttes tipus ja ei pea häbenema,“ ütles Marek Kruusla. Tema sõnul ei peaks Eesti tootjad vaatama ainult Baltikumi, vaid laiemat pilti. „Me oleme Euroopa tootjad,“ lisas ta, rõhutades sektori rahvusvahelist mõõdet. Ta tõi esile, et ettevõtte areng ei piirdu ainult kohaliku turuga – Kaska-Luiga on müünud tõuloomi ka välismaale ning tegutseb sisuliselt rahvusvahelises konkurentsis.
Uue farmi rajamine on pika ettevalmistuse tulemus. Ettevõte on teadlikult investeerinud karja taastootmisse, et uue farmi loomad tuleksid oma majapidamisest, mitte turult. See tähendab kontrolli nii loomatervise kui ka tootmise kvaliteedi üle. Ka rahastuse leidmine ei olnud lihtne. „Pangad ei tulnud käsi pikalt ja jooksuga,“ lisas Avo Kruusla. Samas peab ta seda loomulikuks osaks protsessist. „See ongi riskianalüüs – ja see on koostöö,“ märkis ta, lisades, et pankade hinnang aitab ka ettevõttel endal oma otsuseid realistlikumalt hinnata.
Marek Kruusla lausus, et sektorit tuleb vaadata tervikuna. „Tootja, tööstus ja kaubandus on nagu kolme jalaga tool – kui ühe jala alt ära võtta, kukub see ümber,“ ütles ta. Tema hinnangul on probleem ka esindatuses – põllumeeste hääl jääb liiga sageli varju. Ta märkis, et avalikus arutelus ei pruugi tootjate seisukoht piisavalt kõlada. „Sageli kujundab arvamust see, kellel on rohkem raha,“ lisas ta, viidates sektorisisesetele pingetele ja huvide konfliktidele.
Investeering, mis ulatub farmist kaugemale
Enam kui 7 miljoni euro suurune investeering ei tähenda Kaska-Luiga jaoks ainult uute farmihoonete rajamist, vaid mõjutab laiemalt kogu piirkonda. Kanepi vallavalitsuse esindaja Rain Sangernebo rõhutas nurgakivi panekul, et sellise mastaabiga põllumajandusobjekte rajatakse Eestis harva. „See on alles kolmas kord, kui ma saan osaleda nii suure ja püsiva rajatise valmimisel,“ ütles ta. Tema sõnul ehitatakse küll palju, kuid valdavalt kergkonstruktsiooniga hooneid – sellise püsivusega objekte tuleb ette harva. Tema hinnangul on sellistel investeeringutel laiem tähendus kui ühe ettevõtte areng. Ta sidus selle otseselt toidujulgeoleku ja maaelu kestlikkusega. „Kui me teame, kust tuleb piim ja kuidas kasvab vili, siis püsime ka ise,“ ütles ta, rõhutades tootmise ja ühiskonna seost.
Nurgakivi panek tähistas samal ajal pika ettevalmistusprotsessi üht vahe-eesmärki, mitte lõpptulemust. Tseremoonia käigus paigutati ajakapsel, kuhu lisati ehitusdokumendid ja tänased ajalehed, mõeldes tulevastele põlvkondadele. Tseremoonia käigus õnnistas nurgakivi paigaldust Kanepi kiriku õpetaja Margit Lail.
Enne nurgakivi panekut tehti veel üks oluline toiming – kohe-kohe valmivalt vasikalauda katuselt võeti maha pärg. Juhatuse liige Indrek Nõmm selgitas, et uus vasikalaut mahutab ligi 380 looma ning võimaldab kogu noorkarja pidada ühtse süsteemi all alates sünnist kuni võõrutamiseni. „Siit liiguvad nad edasi järgmisesse etappi,“ ütles Nõmm, viidates kogu tootmistsükli läbimõeldud ülesehitusele, kus loomade liikumine on ette planeeritud alates esimestest elupäevadest kuni lüpsikarjani.
Hea teada:
Sündmust kajastas ja fotod tegi J. Nemvalts