Kõljala PM ja Valjala POÜ farmides ei tehta otsuseid kiirustades ega rekordite nimel. Juhtimisfookus on loomade heaolul, tootmise stabiilsusel ja meeskonna kestvusel. Farmides peetakse kokku üle tuhande lüpsilehma ning enam kui tuhat noorlooma. Loomade arv ja tootmismaht on kasvanud järk-järgult sihipäraste otsuste ja investeeringute toel. „Meil oli eelnevalt ülerahvastatus noorkarjas – praegused esmaspoegijad on kasvanud taas heades tingimustes ning lüpsavad väga hästi,“ ütleb Lauri Post, viidates karja taastootmise uuele tsüklile.
Tema sõnul on viimastel aastatel tehtud investeeringuid silotehnikasse, uude teraviljakombaini ja farmikompleksi laiendamisse. „Varem oli meil kaks kombaini, nüüd koristame kogu oma teraviljapinna ühega – oleme efektiivsemad, üks operaator vähem,“ selgitab Post. Samas tähistab lüpsikompleks 20. tegevusaastat. See ei ole ainult tehniline verstapost, vaid ka strateegiline valikukoht – kas uuendada olemasolevat või rajada uus. „Me tahame, et inimestel oleks siin meeldiv tööl käia ja et nad meil püsiksid – see on meie jaoks oluline samm ning ettevõtte arengu seisukohalt määrava tähtsusega,“ rõhutab ta. Lisaks valmistub ettevõte liituma Saaremaa uue biogaasijaamaga, mis rajatakse Tahula külla ja peaks valmima 2026. aasta kevadel. See võimaldaks väärindada sõnnikut senisest tõhusamalt ning vähendada keskkonnakoormust. Kõik need otsused – alates karja rotatsioonist kuni energialahendusteni – peegeldavad juhtimisstiili, kus kestlikkus ei ole loosung, vaid igapäevane tööviis.
Valik põllumajanduse kasuks
Lauri Posti haridustee algas valikuga kahe põneva suuna vahel: kas saada vanaema jälgedes õpetajaks või loomakasvatajaks nagu isa. „Mulle tohutult meeldivad lehmad – olen terve elu nende vahel käinud,“ tunnistab ta ausalt. Lõpuks valis ta loomakasvatuse ja omandas ka magistrikraadi. Veterinaaria jäi kõrvale, sest huvi oli suurem elusate ja tervete loomade kasvatamise, mitte haigete ravimise vastu, nagu ta ise märgib muiates. „Ma kasvatan ja söödan neid selliselt, et neil oleks pikk iga ja tervis korras,“ rõhutab ta.
Posti sõnul mõjutavad looma heaolu ka kõige väiksemad detailid – temperatuur, rutiin, suhtumine. „Meil on ka lahti lastud töötajaid, kes ei oska loomadega käituda. Kui loom on stressis, tulevad põletikud ja tootlikkus langeb,“ ütleb ta. Farmis on loobutud ka asemetel desoainete kasutamisest – põhk on puhas, kuiv ja loomale mugav. „Räägitakse, et põhk on töömahukas allapanu, aga tegelikult tuleb madratsite ja mattidega teha sama palju tööd. Kui paned korralikult põhku ja hoiad alused kuivana, pole desoaineid vaja ning lehma jalad terved,“ kinnitab ta.
Loomade tervis ja pikaealisus
Lauri Posti juhtimisfilosoofia ei keskendu lüpsipäeva rekorditele, vaid sellele, et loom oleks terve, rahulik ja karjas võimalikult kaua. „Mind ei huvita enam kõrged päevalüpsi numbrid – mulle on tohutult oluline pikaealisus,“ ütleb ta. Karjas on mitmeid lehmi, kelle eluea toodang ületab tublisti üle 100 000 kg, ja unistus on jõuda 200 000-ni. Eesmärk on, et lehm püsiks karjas keskmiselt üle kolme laktatsiooni.
Viimastel aastatel on tehtud sihitud investeeringuid loomade heaolu parandamiseks. Üks olulisemaid on uute ventilatsioonisüsteemide paigaldamine Haeska farmihoonetesse. „Sel suvel panime üles uue süsteemi – tänu sellele kuumastress vähenes, jootjate juurde kogunemine algas kõrgemate temperatuuridega kui varem,“ selgitab Post. Ventilatsioonisüsteem paigaldati järk-järgult, alates hoone kõige probleemsematest aladest. Kaelarihmadega jälgimissüsteem näitas selgelt, et kuumastressi piigid jäid madalamaks just nendes gruppides, kus uus lahendus oli juba töös. „Mul on tänu sellele väga hea vaade ees – see investeering aitab kõvasti,“ ütleb Post.
Ventilatsioon ei ole pelgalt mugavus, vaid otsene panus loomade tervisesse. Sama kehtib ka alusepiirete ja separaatorlahenduste kohta, mille Post tõi farmi Taanist. „Nägime juhuslikult ühes Taani farmis rohelisi sööda- ja alusepiirdeid – lennujaamas sai juba diil tehtud nende ostmiseks,“ meenutab ta. Uued painduvad piirded vähendasid turjatraumasid, sest lehmad ei hõõru enam end vastu jäika konstruktsiooni. „Kohe oli vahe näha – kui lüpstud piimakogused kirja panime, olid tulemused selged,“ toob ta näite detailidest, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad toodangu tulemusi.
Separeeritud sõnniku kasutamine on samuti osutunud oluliseks, sest põhku ei pruugi põllult iga aasta piisavalt saada. „Meil läheb väga vähe lehmi jalatraumade või jalahaiguste tõttu praaki – kuiv ja puhas alus teeb siin oma töö,“ selgitab ta. Tütarfirma Valjala POÜ lüpsifarmis, kus kasutati betooni peal kummimatte, oli jalaprobleemide osakaal ligi 90%. „Viska matid välja, pane pruss taha ja täida alused – lehmad lamavad seal hea meelega ja ei taha püstigi tõusta,“ soovitab Post. Põhuasemed on kasutusel nii noorkarjas kui ka lüpsifarmis.
Posti sõnul on tihti muutusi farmis tehes tulemused kohe loomade peal näha. „Seemendusest kuni täiskasvanud lehmaks saamiseni läheb neli aastat, aga loomade heaolu parandamiseks tehtavad muudatused annavad märku kohe – see teebki loomakasvatuse huvitavaks,“ ütleb ta. Suurt tähelepanu pööratakse neil ka vasikate tervisele. „Esmane investeering läheb tihti lehmadele – sealt tuleb kohe raha tagasi. Aga vasikate heaolusse tuleb panustada järjest rohkem,“ märgib ta. Tema hinnangul võiks Eestis sündivate vasikate hulk, kes jõuavad lehmaks kasvada, olla oluliselt suurem. „Meil on kõik tingimused olemas – oskused, loodus, ruum. Kui Lõuna-Euroopas muutub tootmine raskemaks, siis Eesti võiks olla see koht, kus karjad kasvavad ja mullikaid müüakse,“ ütleb ta.
Töötajate aja säästmiseks võetakse farmis lähiajal kasutusel süsteem, mis võimaldab lehmad kiiresti üles leida. „Kui on vaja loomaga toimingut teha – näiteks süstida, seemendada või kontrollida tervist –, toksime lehma numbri sisse ja kaelarihmal süttib tuli ning lehm on kohe leitav,“ selgitab Post. Süsteemi töötas välja Piimaklaster ning Kõljala POÜ oli kohe huvitatud olema esimene täismahus klient. „Klastri tehtud katsed näitasid väga suurt aja kokku hoidu,“ ütleb ta. Varasemad kõrvas olnud aktiivsusmonitorid on asendatud uute lahendustega, mis võimaldavad veelgi efektiivsemat ajakasutust farmis.
Ekspordisuunad ja teraviljakasvatus
Kõljala ja Valjala majandused on tänaseks saanud Saaremaa üheks suurimaks noorloomade müüjaks, müües igal aastal üle 200 noorlooma. Loomi eksporditakse nii Eestisse kui välismaale – Järvamaale, Maltale, Gruusiasse ja Türki. „Kõige olulisem on, et mul oleksid kõik turud noorloomade müügiks avatud,“ rõhutab Lauri Post. „Noorkarja kasvatame teadlikult ka müügiks – see annab meile paindlikkust, kui üks hetk tahame karja suurendada või tootmist laiendada. Paremate otsuste langetamiseks alustasime ka genoomtestimisega“
Posti lähenemine farmi juhtimisele ei piirdu ainult loomakasvatusega, vaid hõlmab terviklikku, läbimõeldud strateegiat ka teraviljakasvatuses. Iga külv ja saagikoristus on kooskõlas suurema strateegiaga – millal, kuhu ja kellele vilja müüa, kuidas tagada parim kvaliteet ning milliseid investeeringuid teha, et põllud ja masinad oleksid töökindlad ja efektiivsed. Näiteks ei ole põllutööde tehnika valik pelgalt mugavuse küsimus, vaid teadlik investeering, mis aitab suurendada tootlikkust ja vähendada riske. Samuti on tähelepanu pööratud väikestele detailidele nagu kivide eemaldamine põldudelt, et vältida masinaid kahjustavaid intsidente ja tagada sujuv tööprotsess.
„Raps andis sel aastal ilusa saagi – üle mitme aasta oli lõpuks üks korralik aasta,“ ütleb Tõnu Post, kes on kohtumisele saabunud väikese viibega. Kevadel oli küll tema sõnul kuivaperiood ja põldudel esines põuakahjustusi, kuid talvitumine õnnestus hästi. „Saarlased paluvad, et annaks looja veel sellist aastat,“ lisab ta muigega.
Ettevõte kasvatab mitut kultuuri, kuid rukis on sel aastal jäänud külvamata. „Rukkiga on variseprobleemid – kui ta maha kukub, siis järgmisel aastal on põld hädas,“ selgitab Post. Osa viljast läheb toiduviljaks, enamus sööda tootmiseks. „Proteiinitase jäi küll madalamaks, samas ilmastik meid soosis ja hea saagikusega kvaliteet veidi kannatas,“ võtab Lauri Post kokku tänavuse aasta eripära.
Erilist heameelt tunnevad Postid uue kombaini üle, mille maksumus ulatub üle 500 tuhande euro. „Kombain on varustatud 9,3-meetrise fleksiheederiga, mis jälgib maapinna kontuure sektsioonide ja andurite abil. See võimaldab koristada madalalt kasvavat kultuuri täpselt ja kaotuseta – töö on puhas ja efektiivne,“ selgitab Lauri. Selline tehnoloogia aitab optimeerida koristusperioodi ja vähendada tööjõukoormust, eriti suure saagikusega aastatel. „Ta on elektroonikat täis, aga samas lihtne käsitseda – selle juht peab olema mees, kes mõtleb kaasa, mitte lihtsalt sõidab,“ osutab ta.
Põldude korrashoid on samuti investeeringute fookuses, Saaremaa kivistel maadel on see eriti oluline. „Kivikorjajaid on meil neli tüüpi, aga üks neist – spetsiaalselt meie jaoks ehitatud – on tõeline tööriist,“ näitab Tõnu Post põlluservas ootavale masinale. Agregaadi ehitas tema masinaehitusinsenerist väimees koos koolikaaslastega, kuna sobivat lahendust ei olnud Eestist võtta. „Sellega saab üks mees mitukümmend hektarit päevas läbi käia – põld on puhas ja kombainile ohutu,“ selgitab ta. Kivide eemaldamine vähendab riske trumlitele ja silokombainidele, kus üks eksimus võib tähendada mitmekümnetuhandelist kahju.
Juhtimine, meeskond ja järelkasv
Lauri Posti jaoks on ettevõtte suurim vara inimesed. „Ilma tugeva meeskonnata ei tee me midagi ära – meie edu algab inimestest,“ rõhutab ta. „Meil on igas vanuses tublid töötajad, kes on valmis panustama ja õppima. Töökorraldus peab olema paindlik ja tööandja roll teadlik – see tähendab, et juht arvestab inimeste vajaduste ja tööprotsesside eripäraga. Just selline lähenemine aitab luua keskkonna, kus inimesed tahavad püsida.“
Noori meelitab tööle võimalus ja huvi, isegi kui puudub eelnev kogemus. „Oluline on motivatsioon ja võimalus – isegi kui keegi pole varem seda tööd teinud, saab ta kiiresti koolitatud ning areneb edasi,“ ütleb Post. Tema jaoks ei ole see pelgalt juhtimine, vaid vastutus loomade ja inimeste ees. Farmis valitseb vaikne rütm, kus loomad ei karda inimesi ja töötajad tunnevad, et nende tööl on tähendus.
Sama põhimõte laieneb ka järelkasvu kasvatamisse. Kõljala ja Valjala majandustes käivad regulaarselt ekskursioonidel lasteaiarühmad ja kooligrupid – teadlikkuse tõstmine algab juba varakult. „Kui ise maaelu ja põllumajandust ei tutvusta, siis ei tule ka järelkasvu,“ rõhutab ta. Noor farmijuht kutsub üles loobuma negatiivsetest meediakujunditest, mis võivad noori põllumajandusest eemale peletada. „Palun ärge minge AK-sse kurtma – hoopis rääkige, kui tore see ala on,“ ütleb ta veendunult. Noortele soovitab Post põllumajandust kahe käega: „See on sektor, kus on tohutult võimalik areneda – ideid kuulatakse ja noori hinnatakse.“
Kuigi Saaremaal puudub praegu eripiirkonna staatus, mis arvestaks kohalikke eripärasid, pole see teema seni jõudnud otsustajate lauale – ometi vääriks see saarlaste meelest selgemat tähelepanu. Sellegipoolest jääb Lauri Post tulevikku vaadates optimistlikuks. Infortari sisenemine põllumajandusse annab tema sõnul selge signaali, et sektoril on tõepoolest perspektiivi. „Kui selline suurettevõte väärtustab põllumajandust, siis on põhjust uskuda, et liigume õiges suunas,“ kinnitab ta. Posti sõnul ei ole vaja suuri loosungeid ega kampaaniaid – vaja on tegusid, mis näitavad, et põllumajandus on kaasaegne, nutikas ja elujõuline. „Meil on inimesed, ideed ja tehnoloogia – nüüd tuleb lihtsalt edasi tegutseda,“ ütleb ta.
Ja kui kombainid võtavad puhtalt, lehmad lamavad rahulikult ja noored tulevad tööle, siis polegi rohkem vaja. Saaremaa põldudel ja farmis on tulevik täiesti olemas.
Kõljala PM ja Valjala POÜ farme külastas ning Lauri ja Tõnu postiga vestles Juuli Nemvalts.
Hea teada
Fotogalerii: J. Nemvalts
