Märjal asuva katsebaasi loomise algus ulatub aastasse 2007, kui Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) andis 36. aastaks tasuta Maaülikooli käsutusse maa, et sinna saaks luua katsebaasi. Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko kommenteeris toonast otsust: „Selleks, et Eestis loomakasvatus- ja veterinaariaõpet saaks edasi viia“. Ta lisas, et kuna akrediteerimiskomisjon senist Eerikal olevat katsebaasi enam piisavaks ei pidanud oligi sel ajal ühistu missioon aidata Maaülikooli, kuna nad kõik sõltuvad neist inimestest, kes ühel või teisel viisil, nende maastikule satuvad. „Lisaks maa tasuta kasutusele andmisele aitasime ka katsefarmi loomadega komplekteerida,“ tunnistas Tanel-Taavi Bulitko. „Nüüd võime täie kindlusega öelda, et tänu sellele katsefarmile on meil Maaülikoolis säilinud veterinaaria- ja loomakasvatus erialade õpe. Loomulikult oli vahepealse pea kahekümne aastaga tehnoloogia ja farmihooned amortiseerunud. Loodan, et katsefarm sai nüüd uue hingamise.“
Eluline otsus
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats ütles, et selline õppe ja teadusbaas on oluliseks eeltingimuseks veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse õppekavade edukal akrediteerimisel. Lisades, et järgmine korraline veterinaarmeditsiini eriala rahvusvaheline akrediteerimine leiab aset oktoobris 2025.
Ülikooli rektor Ülle Jaakma rõhutas, et õppefarm on olnud teadustööde jaoks hindamatu paik. „Siin on uuritud kaasaegseid söötmis ja loomapidamisvõtteid, uusi krinotehnoloogilisi võtteid, sealhulgas ka veise kloonimist. Väärib märkimist, et covidi aega jääb üks erakordne saavutus, kus Maaülikooli, Icosagen AS ja Chemi Pharmi AS koostöös õnnestus lehmade ternespiimast toota viiruste vastaseid antikehi, mida sisaldas ninasprei BioBlock,“ osutas rektor. „See farm on meie ülikooli ja Eesti loomakasvatusteaduse ajalugu ja siit on tulnud väga palju tulemusi, mis on aidanud edasi meie tervet loomakasvatussektorit. Nüüd võimegi mõelda, kas sellise rolli täitmine on ühele farmile raske või kerge? See eeldab farmilt ja selle töötajatelt suurt paindlikkust, mõistmist, oskust farmi igapäevased vajadused ühitada teaduse ja õppetöö vajadusetega ja see ei ole kerge ülesanne. Koostöö farmirahvaga on meile 15 ja poole aasta jooksul väga hästi laabunud. Tänu suurele moderniseerimisele, mida farm läbis, saavad ülikoolile, teadusele, õppele ja Eesti loomakasvatusele olulised tegevused jätkuda,“ lausus Jaakma oma sõnavõtus.
Parimates parim
Bulitko sõnul on farmi algusajast saadik tehnoloogia palju muutunud − hooned ja seadmed väsivad nii füüsiliselt kui moraalselt. „Isegi lüpsirobotite tehniline võimekus on oluliselt muutunud. Loogiline ongi see, et katsefarmis oleks kõige kaasaegsem tehnoloogia, kuidas muidu saaks teha kaasaegset teadust,“ kinnitas ta.
Instituudi direktor Tiirats ütles, et remondi käigus vahetati välja kogu lauda sisustus, so lüpsiplats, lüpsirobot, söötmise süsteem( sh vasikate), sõnniku eemaldamise süsteem, kõik piirded ja asemekatted. Täiesti uus sai elektri ja nõrkvoolusüsteem. „Kõik seadmed on lülitatud ühisesse elektroonilisse farmi juhtimis- ja haldamissüsteemi ning loodud valmisolek erinevate liideste ja lahenduste lisamiseks õppe ja teadustööd silmas pidades. Kogutud andmed võimaldavad teostada ka retrospektiivseid analüüse, mis on oluline näiteks tudengite lõputöid silmas pidades,“ selgitas Tiirats.
DeLavali farminõustaja Kärt Kalvet rääkis, et uute seadmetega saab määrata ka progesterooni taset piimas, mis omakorda võimaldab määrata veiste tiinuseid ja seemendusaega. Ka võimaldavad kõrveandurid määrata looma hetke asukoha farmis ja jälgida looma liikumist. „Näeme oma elektrooniliste kõrvamärkidega nö looma sisse, kuna progesteroon on kuldstandard sigimises. See avaldab horisonte ja tekitab huvi loomakasvatuse vastu. Mõne aja pärast saame käivitada siin oma digiteenuste paketi, kus tehisaru ja masinõpe toetab meie igapäevaseid otsuseid. Usun, et katsebaasi rahval on ees huvitavad ajad, et kuidas kohaneda selle info ja andmemahuga, mida varem võib-olla nii ulatuslikult ei nähtud,“ rääkis Kalvet.
Kaks miljonit omavahenditest
Märja katsebaasi kaks miljonit eurot maksma läinud renoveerimine oli Maaülikoolile paras väljakutse kuna riigieelarvest ei tulnud vajalikku rahalist tuge. Nii tehti ehitustööd ja seadmete ning farmi sisustus ülikooli omavahenditest, mis pikas perspektiivis pole jätkusuutlik asjade käik. Bulitko sõnul on olemas dokument kus toonased Haridusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Maaülikooli ning ETKÜ esindajad kõik kinnitasid, et katsebaasi pidev rahastus saab olema jätkusuutlik. „Ma arvan, et praegu on ülikool selles olukorras väga palju üksi jäetud. Siin tahan riigile südamele koputada, et teadus on midagi sellist, mida igapäevaste tegevuskuludega katta on raske. Kui nüüd mõelda, et Eesti loomakasvatus on oma toodangu ja piimatoodangu poolest Euroopa tipus, siis siit tulevad need nõuanded, millega me saame oma sektorit toetada,“ rõhutas ta.
Tiirats ütles farmi investeeringutest rääkides, et noor põlvkond, kes neile õppima tulevad, on küll digitaalpõlvkonna inimesed aga paljud neist õppima asujatest ei oska näha kui kõrgtehnoloogiline on tänapäeva põllumajandus, eriti loomakasvatus.
Tanel Bulitko rõhutas, et katsebaas peab olema teerajaja ja lippu kõrgel hoidma, nii tehnoloogilise kui ka varustatuse poole pealt. „Ka ühistu soovib, et loomakasvatuse järelkasv oleks hea praktilise baasiga,“ kinnitas ta.
