Eesti Maaülikooli veterinaariat õppiva noorperenaise Teele Eskori sõnul oli farmihoone ülesehitus, pärast traagilist 2022. aasta põlengut, nende talu vaates kõige tulusam viis kuhu panustada. „Kui varem oli meil kõiki tegevusi võrdselt, siis nüüd paneme põhitegevuse piima tootmisele aga kõike muud saab väiksemas mahus edasi teha. Vaadates meie maa ressurssi, siis on piimatootmine meile kõige mõttekam tegevus,“ kinnitas Eskor.
Pidev hool
Uues laudas on maksimum kohti 130-le piimaveisele ja neid karjatatakse ka karjamaal, just eelkõige loomade heaolu silmas pidades. Tänavust suve kommenteerides ütles Eskor, et söödavarumisega võib rahule jääda võrreldes eelmise aastaga. „Silo varumisel oli küll esimene niide maikuus kasin, õnneks jaanipäevast saadik on rohi siiski kasvanud ja meil on esimesed virnad silo tehtud ning plaan on veel juurde teha. Praegu me maisi ei kasvata, et sellest silo teha, võib olla ehk tulevikus,“ lausus ta. Talul on rohumaade ja teravilja all 200 ha, millega püütakse ära majandada. Seni on karjamaadel ka aberdiin-anguse tõugu lihaveiseid kasvatatud, neid on praegu on üle 100, kuid nende osakaalu tahetakse vähendada ja vabanevad maad teravilja alla panna.
Piimalehmade kari koosneb musta-valgekirjutest holsteini tõugu veistest, sekka punase-valgekirju loomasid. Avatud farmihoone on varustatud kahe uue DeLavali lüpsirobotiga ja sõnnikukraabi/skreeperiga. Kui alguses oli keeruline loomi lüpsiroboti juurde saada, siis nüüd on erksamad neist robotiga nii harjunud, et käivad päevas korduvalt roboti all. Pererahvalegi tuli üllatusena, et nii kiiresti võeti robotlüps omaks.
Esikohal looma heaolu
Praegu on kogused, mida E-Piima saadetakse, üsna väikese, üle päeva viib auto ära 800 liitrit. „See on see kogus, mis vasikatest üle jääb, kuna meil saavad vasikad täispiima,“ selgitas Eskor. Kuid iga päevaga farmis piima kogused suurenevad, kuna poeginud noori loomi lisandub pidevalt vanast laudast juurde. Tuleviku piimakogustest rääkides ütles ta, et kui lehm annab 30 liitrit päevas, on see nende jaoks igati hea tulemus. „Me soovime keskenduda sellele, et piima rasva- ja kuivaine sisaldus oleks kõrgem ning loomad püsiks karjas pikemalt, mitte paar laktatsiooni,“ tunnistas Eskor. Nende varasemad loomad on karjas püsinud kümme ja enam aastat. „Kui loom on terve, ei ole tema madalam tootlikkus põhjuseks, et peaksin teda karjast välja prakima. Ka on loomade aretuses meile olulisem faktor, et loomadel oleksid kerged poegimised, mitte liiga suured loomad, kelle tervis poegimisega kahjustatud saab. See, et ma praegu õpin veterinaariks, annab mulle lisa tuge.“ kinnitas ta. Eskori sõnul lähevad nad ka miksersöötmisele üle omas tempos, et mitte häirida loomade senist rutiini ja harjumusi. Ka näitas esimene nädal neile, et noored loomad on uudishimulikumad ja tulevad uuega kergemini kaasa ja õpivad kiiremini. Seetõttu ei täida nad lauta sisse ostetud lüpsvate loomadega vaid kasvatavad lauda täitmiseks oma ning ka sisse ostetud vasikaid ja mullikaid.
Visioonist kantud
Kui küsida noorperenaiselt, mis oli farmihoone ehituse juures keerulisem etapp, sõnas ta, et veel eelmine aasta oleks ta nimetanud hoone rahastamise poolt. „Kuid seegi pool lahenes üsna sujuvalt. Võib-olla oli teadmatuse periood kõige hullem, kui me vana lauta taastasime ja teadsime samas, et tahame endale uut. Me ei teadnud, kuidas kõik sujub, kuid samal ajastasime nii loomade seemendamise, kui vasikate sündimise uue laudahoone eeldatava valmimisaja järgi,“ rääkis Eskor.
Kogu farmihoone maksumus koos tehnikaga on 1,7 miljonit eurot, millest lüpsirobotite maksumus jäi 300 000 euro juurde. Investeeringusummast rääkides selgus, et koguni 45% rahastust tuli PRIA investeeringu meetmest. „Toetusraha saamine võimaldas meile farmihoone ehitamist, ilma selleta poleks me saanud tegevust alustadagi,“ tunnistas ta. „Pangad poleks meile nii suurt summat andnud. Praegu on meil peal Swedbanki laen ja MES on meie kaaslaenaja, sekka meie endi säästud aga need oli väikesed summad, kui kogu laenumahtu vaadata,“ lisas ta.
Paevälja noor perenaine ütles, et kui rääkida piima kokkuostust, siis on E-Piim olnud üheks põhjuseks, miks neil asi on edasi liikunud. „Neil on tugev ühistegevus ja nad on olnud meile kogu aeg toeks. See oli ka põhjuseks miks me liitusime E-Piimaga. Võib öelda, et E-Piim päästis Paevälja talu sellest kriitilisest olukorrast, kuhu peale põlengut sattusime, et piimatootmine sai üldse jätkuda,“ kinnitas ta.
ETKÜ juht Tanel-Taavi Bulitko ütles, et Viru-Nigulas asuv Paevälja talu pererahvas on eeskujuks teistele sektoris tegutsejatele. „Nende pühendumus näitab, et talu, kui loomapidamise üks vormidest, on Eestis elujõuline. Kiiduväärt on näha noorte sihikindlust ja seda, et piima tootmisel arvestatakse loomade heaolu ja karjas pikemalt püsimisega. Ka see, et keskendutakse kuivaine sisalduse suurendamisele piimas, on õige suund tänases piimatootmises,“ osutas ta.
Fotode autor: Heleriin Karask
