ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles lätlaste huvi tagamaid kommenteerides, et neil sellisel tasemel lihaveiste jõudluskatseid läbi ei viida. „Meil on lihaveiste tõuaretus läinud väga sisuliseks: jälgime lihassilma näitajad, sööda väärindust, hindame välimikku ja iseloomu ning teeme loomadele genoomtestimist,“ loetles Bulitko tegevusi. Tema sõnul saaks lihaveiste aretust ka palju lihtsamini teha, müüd pulli karjamaalt ja ostja ei saa mingit täiendavat infot kaasa.
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esinaine Jane Mättik, kes tutvustas külalistele farme ütles, et juba kohtumise ajal soovis üks Läti delegatsiooni liige ETKÜ´ga liituda, et ta saaks oma pullidega osaleda nii jõudluskatses, kui osaleda aretusmaterjali tellimistes- nii sperma kui embrüote osas.
„Läti tõuaretus on selles arengufaasis, kui meie aastaid tagasi. Nad soovivad vaadata, milliseid tõuaretuse tegevusi on hea meilt ülevõtta. Heameel on tõdeda, et oleme lõpuks kännu tagant minema saanud ja edasi liikunud seitsmepenikoormasaabastega järjekindlalt sammudes ja saanud üle kohast, kus olime kümme ja enam aastat tagasi,“ rääkis ta.
Lätlastega külastati lihaveisefarme ja vaadati ka jõudluskatses osalenud pulle. Mättik sõnas, et tõenäoliselt tuleb neile sellest grupist ka mõni potentsiaalne pulli ostja.
„Meie jõudluskatsetest kogutud info kasutamine on väga sügavuti minek, lisaks püüdsime lätlastele ka näidata edukaid tõufarme, mis jätsid hea mulje meie külalistele. Imestati sedagi, kui põhjalikult suutsid loomaomanikud anda ülevaadet oma tegevustest ja loomadest,“ lisas Bulitko.
Bulitko ütles, et lätlased peavad üheksat tõuraamatut, millest 7 on lihatõugudele (limusiin, šarolee, hereford, angus, šoti mägiveis, galloway, simmental) ja kaks piimatõugudele: holsteinile ja läti pruunile. Erinevalt meist kasvatavad nad intensiivsemaid tõuge: limusiini ja šaroleed, Eestis on jällegi arvukamateks tõugudeks angus ja hereford. Lisaks on neil ka mitu aretusorganisatsiooni mis killustab valdkonda, samas kui Eestis on valdav osa veisekasvatajaid koondunud ühiste katusorganisatsioonide (ETKÜ ja ELKS) alla.
Selleks et mõlemale osapoolele koostööst maksimaalselt kasu sünniks, on vajalik aktiivne omavaheline suhtlus ja arengutele orienteeritud koostöö.
