Reisile eelnes suur elevus. Kanada tundus justkui kauge ja majesteetlik maa — avarad karjamaad, suured farmid ja maailmatasemel lihaveisetõud. Olime kuulnud palju Charolais’ tõu tugevast positsioonist sealsetel näitustel ja farmides ning ootasime põnevusega, mida see reis endaga kaasa toob.
Alustasime oma teekonda 12. juuli varahommikul. Pärast pikka lendu maandusime Calgarys, kus meid võttis lennujaamas vastu Craig Scott, Kanada Charolais’ assotsiatsiooni juht. Juba esimestest hetkedest oli tunda, et meid võeti seal vastu kui võrdväärseid partnereid. Craig tutvustas meile lühidalt eesootavat programmi ja andis hea ülevaate Kanada Charolais’ kogukonnast.
Pärast hotelli jõudmist saime veidi puhata ja seejärel liitusime teiste riikide noortega tutvumisõhtusöögil. Meie grupis olid esindatud ka USA, Austraalia ja Rootsi noored lihaveisekasvatajad — nendega tekkis kohene kontakt ja sõbralik õhkkond. Järgmisel päeval külastasime juba maailmakuulsat Banffi rahvusparki, kus saime jalutada mägede vahel, uudistada kohalikke poekesi ning nautida Kanada looduse ilu.
Foto allkiri: Banff- imeilusad mäestikud ja loodus. Vapustav kogemus.
Üheks eriliseks peatuspaigaks reisi jooksul oli Irvine’s Tack & Western Wear — Kanada suurim western-stiilis ja rantšo-varustuse kauplus, kus leidus tuhandeid cowboy-saapaid, mütse, sadulaid ja muud vajalikku tõsisele karjakasvatajale.
Meeldejääv oli ka külastus Davis-Rairdan Embryo Transplants Ltd. keskusesse. Tegemist on kõrgelt hinnatud embrüote kogumise ja ekspordiga tegeleva ettevõttega, kelle tehnoloogia ja teadustöö ulatuvad ülemaailmsele tasemele. Nad on eksportinud üle 100 000 embrüo rohkem kui 20 riiki.
Foto allkiri: Davis-Rairdan Embrüo siirdamised. Väga tore mees, kes on transportinud embrüosid üle maailma.
Canadian Charolais Conference & Show (15.–19. juuli)
Reisi keskseks sündmuseks oli Canadian Charolais Conference & Show, kus osalesid sajad noored lihaveisekasvatajad üle Kanada ja mujalt maailmast. Toimusid töötoad, praktilised võistlused, ettekanded ja karjahindamised.
Eriliseks hetkeks sai see, kui mina ja Kristjan saime ise looma esitleda ja rahvale demonstreerida, kuidas seda käsitleme. See kogemus andis meile tohutu enesekindluse ja näitas, et ka Eesti noored oskavad rahvusvahelisel areenil silma paista.
Foto allkiri: Ch noored Kristjan ja rootslane Ragnar loomi enne näitust ettevalmistamas.
Konverentsi lõpetas pidulik bankett, kus jagati auhindu parimatele loomadele ja nende hooldajatele. Õhtusöök oli mitmekesine ja maitsev ning õhkkond täis soojust ja tänulikkust.
Foto allkiri: Noorteprogrammi lõpupidu, st bankett oli muljetavaldav.
Foto allkiri: Viimane ühine õhtusöök ja parimate tänamine.
Farmid mida külastasime:
Programmi jooksul külastasime mitmeid juhtivaid šarolee tõufarme, mis andsid meile praktilise ülevaate Kanada farminduse ulatusest ja professionaalsusest:
EXL (Highway 21 Group) — aretusele ja ekspordile keskenduv ettevõte, kus oli tunda süsteemset tööd ja tugevat ärilist mõtlemist.
PCC – Prairie Cove Charolais (JK Fraser) — kõrgelt hinnatud aretusfarmi, nende loomad on korduvalt võitnud tiitleid suurimatel näitustel. Nende karjakvaliteet ja geneetiline tase on muljetavaldavad.
RAWE Ranches — neljanda põlvkonna pereettevõte, kes keskendub tugevale struktuurile ja funktsionaalsusele. Nende “No Nonsense” aretusprogramm jättis väga selge ja sihipärase mulje.
Foto allkiri: Rawe Ranch Charolais – suure loomade arvuga šarolee farm, kes nuumab üles kõik pullid ja hiljem müüb enamuse lihaks. Pildil nende enda üks tõupullidest.
McLeod Livestock — perefarm Cochrane’i kandis, kes kasvatab üle 150 registreeritud šarolee lehma ja korraldab iga-aastase oksjoni, kus müüakse ainult oma karja pullid. Tundus väga usaldusväärne ja läbipaistev süsteem.
Foto allkiri: Mcleod Livestock kasutavad väga tipp kvaliteetset materjali nende tiinestamisel. Suures osas isegi embrüosid.
Viimastel päevadel külastasime Discovery Wildlife Parki, kus saime näha erinevaid loomi ja eriti muljetavaldavaid olid kodustatud karud, kes esinesid väikese show’ga. See oli ehe näide sellest, kui lähedane side võib inimesel loomaga olla — kogemus, mis jääb meelde.
Foto allkiri: Discovery Wildlife park.
Kõige lõpuks jätsime hüvasti oma uute rahvusvaheliste sõpradega USAst, Austraaliast ja Rootsist. Jagasime tänusõnu, kontakte ja parimaid soove. Me lahkusime Kanadast südames tohutu tänutundega, pead täis uusi teadmisi, ja silmaring laiem kui kunagi varem.
Tagasi vaadates võin öelda, et see kogemus ületas igas mõttes meie ootused. CCYA noorteprogramm oli suurepäraselt korraldatud, mitmekülgne ja sisukas. Kõik päevad olid täidetud teadmiste, kogemuste ja uute tutvuste loomisega. Meile anti võimalus näha Kanada lihaveisekasvatust väga lähedalt — nii aretustöö, farmi infrastruktuuri, kui ka inimeste mõttemaailma ja noorte kaasamise tasemel.
Isiklikult jäin selle reisiga väga rahule. Sain palju uusi teadmisi ja kindlust, et ka Eestis tehakse paljuski väga head tööd — samas andis see reis ka selge ülevaate sellest, kui palju on veel õppida ja arendada. Nägime väga professionaalseid süsteeme, pikaajalist planeerimist ja tugevat koostööd kasvatajate vahel. Usun siiralt, et Eesti lihaveisekasvatusel on palju õppida just Kanadast, kus traditsioonid ja innovatsioon käivad käsikäes.
Kõige suurem väärtus selle reisi juures oligi kogemus, mis on praktiline, eluline ja motiveeriv. See ei olnud lihtsalt õppereis, vaid investeering enda arengusse, mille tulemusi tunnen kindlasti veel pikalt. Meie erialal ei saa kunagi öelda, et oled juba valmis — alati on midagi uut õppida, ja see reis tõestas seda suurepäraselt.
Soovitan seda programmi kõigile praegustele ja tulevastele noortele, kes töötavad põllumajanduses või just lihaveisekasvatuses. See on võimalus, mis avardab mõttemaailma, pakub reaalseid kogemusi ja annab julguse vaadata enda tööd uue pilguga. Rahvusvaheline suhtlus, uute sõprade leidmine ja iseenda proovilepanek on väärtused, mis jäävad kandma kauem kui ükski reis.
Fotode autor: Sander Villmann.
Kristjan Jürisalu: Kanada šarolee noorteprogramm avas uue vaate lihaveisekasvatusele
Foto allkiri: Kristjan oma šarolee veisega enne show-ringi.
Osaledes Canadian Charolais Youth Associationi suvises noorteprogrammis, sai Eesti lihaveisekasvataja Kristjan Jürisalu võimaluse tutvuda Kanada farmide töökorralduse, aretuspraktikate ja kogukonnakultuuriga. See ei olnud noormehe sõnul pelgalt õppereis, vaid silmaringi avardav kogemus, mis tõi esile mitmeid erinevusi Eesti ja Põhja-Ameerika lihaveisekasvatuse vahel – alates embrüotehnoloogiast ja nuumamisstrateegiatest kuni noorte kaasamise ja kogukonna rollini loomakasvatuses.
Aretus, nuumamine ja pidamistingimused: Kanada efektiivsus
„Kõige rohkem jäi farmide külastusest silma, et nende aretus käibki põhimõtteliselt läbi embrüode tegemise,“ selgitas Kristjan. „Nad valivad endalt kõige paremad loomad ja paljundavad seda looma hästi palju. Nii parandavad nad oma karja ja tõu põhitunnuseid.“
Ka märkis Kristjan, et Kanadas kasvatatakse lihaveiseid lihaks oluliselt kiiremini kui Eestis. „Seal said loomad juba aastaga sellisesse kaalu, et oli mõistlik need juba lihaks realiseerida. Eestis kulub selleks tavaliselt poolteist kuni kaks aastat.“ Ta tõi välja, et selle taga on mitmed tegurid: geenivalik, sööda kvaliteet, intensiivne jõusöötmine ja nuumafarmide pidamistingimused. „Seal öeldakse nuumafarmi kohta inglise keeles „feedlot“ – aedik, kus loom saab palju süüa ja ei kuluta energiat liikumisele.“
Üllatusena tõi Kristjan välja, et Kanadas ei olnud suuri farmikomplekse. „Seal olid pigem väikesed poegimisalad, katusealused ja loomad elasid õues. See oli täiesti üllatav – nad suudavad sellistes tingimustes loomi majandada ja üles kasvatada.“ Kliima mängib siin oma rolli: „Kuigi neil tuleb talvel miinus 40, on see kuiv külm. Meil on niiske ja külm, mis teeb õues pidamise keerulisemaks.“
Traditsioon, kogukond ja noorte kaasamine
Kristjan rõhutas, kui oluline on noorte kaasamine loomakasvatusse. „Seal osalesid näitustel isegi kuue- kuni seitsmeaastased lapsed, kes juhtisid lehmi ringis. Ja väiksematele olid tehtud lehma kujukesed nööri otsas – nad mängisid kaasa nagu pärisnäitusel.“
Selline traditsioon ja kogukonna toetus loovad tugeva aluse põlvkondade vahelisele järjepidevusele. „See motiveerib mõtlema teistmoodi – et võib-olla on võimalik ka Eestis teha asju teisiti.“ Kristjan lisas, et Eestis puudub selliste näituste traditsioon, kuid just noorte osalemine võiks selle käivitada.
„Kui tahame Eestis midagi sarnast teha, siis oleks vaja üritusi, ruume ja kohta, kus seda ellu viia,“ lisas Kristjan. „Kanadas oli see kõik loodud – kogukond, hooned, asutus. Riik toetab seda.“
Miks tasub noori saata rahvusvahelisse programmi?
„Niisugune kogemus motiveeribki teisiti mõtlema,“ ütles Kristjan. „Võib-olla on võimalik ka Eestis teha asju teisiti.“ Tema sõnul avardab rahvusvaheline kogemus noorte silmaringi ja annab neile julguse katsetada uusi lahendusi. „Kui kaasame noori varakult ja loome neile keskkonna, kus loomakasvatus on osa igapäevaelust, siis võib-olla tõuseb ka Eestis noorte lihaveisekasvatajate arv. Kõik ei pea linna töötama,“ lisas ta kerge muigega lõpetuseks.
Kristjani mõtteid vahendas Juuli Nemvalts.