Genoomtestimine ja farmitarkvara – CRV koolituse põhipunktid

Loomakasvatajate koolituspäev Keavas. Foto: ETKÜ arhiiv
  • juuni 15, 2025

“Genoomtestimine võimaldab näha looma geneetilist potentsiaali juba varases eas, aidates põllumeestel teha teadlikumaid otsuseid aretuses ja karjahalduses,” võttis CRV kahepäevase koolituse kokku Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) Tõuraamatu ja aretusosakonna juhataja Anneli Härmson.

Hollandi aretusfirma CRV esindajad Miroslav Duchoň ja Milan Kollmann korraldasid koolituse Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) liikmetele, keskendudes genoomtestimise arengule ja farmi juhtimist toetavale tarkvarale. Koolitus jagunes kaheks osaks: esimesel päeval said farmide töötajad ülevaate genoomtestimise praktilistest eelistest, teisel päeval keskenduti ETKÜ spetsialistide täiendõppele.

Kiire areng ja uued võimalused

“Praegu on juba 55% kasutusel olevatest sugupullidest genoomhinnatud, samas kui 45% pullidest on saanud oma hinde tütarde järgi. Tütarde järgi saavad pullid hinde alles viie aasta pärast, kui saame andmed selle pulli tütarde kohta. Genoomuuringud annavad meile võimaluse saada vastuseid juba 2,5 aasta pärast. Genoomtestimine annab, lisaks suuremale täpsusele, pulli hindamisel ka olulise ajavõidu,” selgitas Anneli Härmson.

Genoomtestimine on viimastel aastakümnetel läbinud märkimisväärse arenguhüppe. Esimesed inimeste genoomiuuringud algasid 1990. aastatel Ameerikas ning keskendusid eelkõige tervisenäitajatele. Selle eeskujul alustati veiste genoomi uurimist 2003. aaastal.

„ETKÜ on Eestis genoomtestimisele suuremat tähelepanu pööranud alates 2021. aastast. Rahvusvahelises CDCB (The Council on Dairy Cattle Breeding ) andmebaasis on hetkel registreeritud 2513 genoomtestitud looma Eestist, ja selle aasta algusest on lisandunud 850 uut testi,“ rääkis Härmson. “Lisaks sellele, et genoomtestimisel määratakse aretusväärtused, tuvastatakse ka geneetilised defektid ja kontrollitakse põlvnemine, pakkudes terviklikku ülevaadet looma geneetilisest profiilist,” rõhutas ta.

Genoomtestimise eelis seisneb selles, et põllumehed saavad korraga teada looma kõrgema usaldusväärsusega aretusväärtused ning geneetiliste defektide ilmnemise tõenäosuse, mis võivad mõjutada looma tervist ja tootlikkust. Lisaks teostatakse ka põlvnemise kontroll, et tagada andmete õigsus.

Nutikas abiline loomakasvatajale

Koolitusel tutvustati ka farmitarkvaralahendusi, mis muudavad karjahalduse täpsemaks ja mugavamaks. Selline tarkvara on vahend põllumajandustootjate abistamiseks sigivus- ja terviseküsimustes koos võimalusega jagada neid andmeid CRV andmebaasiga ja seega suurendada süsteemi kasutamise tõhusust. CRV on välja töötanud platvormi, mis:

  • Ühildub laudatarkvaraga, et edastada karja andmed, sealhulgas geneetilised testitulemused otse süsteemi.
  • Loeb kõrvamärkide ribakoode, et vältida käsitsi sisestamise vigu.
  • Pakub soovitusi aretuse ja karjahalduse kohta.

“Välja on töötatud ka mobiiliäpp, farmerid ei pea enam käsitsi kopeerima loomade andmeid – farmitarkvara loeb kõrvamärkide ribakoodid kaamera kaudu sisse, mis muudab info sisestamise kiiremaks ja täpsemaks,” rääkis Härmson uuendustest.

CRV spetsialistid tutvustasid OVALERT NEDAP lahendust, mis on juhtimisprogramm inna- ja tervisetunnuste tuvastamiseks. Lisaks inna avastamisele saab ülevaate ka loomade tervisliku seisundi, kuumastressi ja üldiste käitumismustrite  kohta ning võimaldab hallata mitut farmi.

Inna avastamise süsteem annab hoiatuse ka võimalike abortide varajaseks avastamiseks. Näiteks kui loom on tiineks tunnistatud, kuid näitab inna tunnuseid, annab tarkvara hoiatuse, et saaks loomal jälgida võimalikke riskifaktoreid. Lahendus ühildub enamuse karjahaldusprogrammide uuemate versioonidega. Tarkvara kasutamiseks on vajalikud respondrid, aktiivse respondri eest on kuutasu 20 senti. Uuendus on ka positsioneerimine laudaplaanil – kiibiga responder võimaldab loomade täpse asukoha määramist farmis. “Farmeritele on oluline, et nad ei raiskaks aega indlevate loomade otsimisele – positsioneerimine laudas säästab kaks kuni kolm tundi päevas ja hoiab ära tarbetu teiste loomade häirimise,” selgitas Anneli Härmson.

Tulevikusuunad

CRV koolitus tõi esile, et farmide juhtimine muutub aina täpsemaks ja teaduspõhisemaks. Ettevõtte arendusspetsialistid töötavad selle nimel, et veelgi mugavamaks muuta geeniandmete haldust, mis võimaldab automaatset andmevahetust farmi ja CRV programmide vahel. “Me liigume suunas, kus farmide juhtimine põhineb täpsetel geeniandmetel, mitte ainult kogemusel. See tagab stabiilsema ja kasumlikuma tootmise,” kinnitas Härmson.

ETKÜ ja CRV jätkavad koostööd, et pakkuda tulevikukindlaid lahendusi, mis aitavad Eesti põllumeestel teha teadlikumaid otsuseid ja viia farmide geneetiline baas uuele tasemele.

Jaga seda uudist: