ETKÜ juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul ulatub koostöö Saksamaa aretusorganisatsioonidega juba 1990. aastate lõppu. GGI-SPERMEX esindab rahvusvahelisel turul 12 Saksamaa aretus- ja seemendusorganisatsiooni ning Saksamaa suur piimaveiste populatsioon annab aretustööks väga mahuka andmebaasi. „Täna oleme koostöös uues etapis, sest soovime Eestis genoomtestimist rohkem kasutada,“ räägib Bulitko. Kui paljud Eesti farmerid on seni kasutanud genoomtestimisel Põhja-Ameerika andmebaase ja hindamissüsteeme, siis koostöö Saksamaaga annab ligipääsu suurel Euroopa populatsioonil põhinevale hindamisele.
Genoomselektsioon õigustab ootusi
Saksamaaga tehti ka Eesti üks esimesi suuremaid genoomselektsiooni pilootprojekte, mille käigus testiti üle 2000 eesti holsteini tõugu noorveise. Bulitko sõnul olid sakslased viis-kuus aastat tagasi valmis projektiga kaasa tulema ajal, mil sellise mahuga genoomtestimine oli Eestis veel uus. Pärast pilootprojekti on genoomtestimist jätkanud Saaremaal asuv Rauni Põllumajanduse OÜ ja Nigula Piim OÜ. Nüüd tunnevad võimaluse vastu huvi ka teised ettevõtted. Nii külastati Schmalori visiidi käigus Metstaguse Agro OÜ, Hiiumaa Agro OÜ ja Weiss OÜ farme.
ETKÜ aretusosakonna juht Triin Tintse tõi välja, et seni on Eesti farmerid pidanud genoomtestimise kasutamiseks leidma raha oma vahenditest, mis pidurdab kaasaegsete aretuslahenduste laiemat kasutamist. „Kui vaatame teisi Balti riike, siis Lätis ja Leedus on genoomtestimise vajalikkust aretusotsuste tegemisel riiklikul tasemel tunnustatud ning veisekasvatajatel on võimalik genoomtestimiseks toetust saada. Eestis see kahjuks nii ei ole,“ ütles Tintse.
Tintse toob näiteks Soome, kus genoomaretust on laialdaselt kasutatud juba alates 2015. aastast. Seal läbi viidud uuringus jälgiti ligikaudu 7000 2015. aastal sündinud ayrshire’i ja holsteini lehma ning tulemused näitasid erinevust loomade karjas püsimises. 2025. aasta veebruariks oli kõrge genoomse koguaretusväärtusega ehk gNTM-iga holsteinidest lüpsikarjas alles ligikaudu 10%, nende keskmine poegimiste arv oli 3,9 ning elueatoodang ületas 42 000 kilogrammi energiakorrigeeritud piima ehk EKM-i. Madalama genoomse aretusväärtusega lehmad praagiti varem ning nende keskmine poegimiste arv ja elueatoodang jäid väiksemaks.
Tintse sõnul näitab see, et juba vasika või mullika genoomtesti abil on võimalik üsna hästi prognoosida lehma tulevast kasutusiga, poegimiste arvu ja elueatoodangut. See võimaldab teha noorloomade kohta varakult täpsemaid valikuid ning parandada pikemas perspektiivis ka karja majanduslikku tulemuslikkust.
Paaride valik muutub täpsemaks
Teine koostöö oluline suund on GGI-SPERMEXi uus paaride valiku programm BEAT. Programm aitab siduda karja andmed farmi enda aretuseesmärkidega ning võimaldab kasutada paaride valikul nii põlvnemis- kui genoomiandmeid. „Kui spetsialist tunneb oma farmi loomi väga hästi, saab ta lisaks karja üldistele aretuseesmärkidele määrata konkreetse looma puhul tunnused, mida soovib parandada,“ selgitab Bulitko. Nii saab paaride valikul arvestada senisest täpsemalt ka konkreetse looma vajadustega.
Schmalori Eesti-visiidi üks eesmärke oligi anda ETKÜ aretusspetsialistidele täiendavaid teadmisi, et nad oskaksid uusi võimalusi farmides kasutada ja neid loomakasvatajatele edasi anda. Bulitko sõnul annab Saksamaa aretuse tugevuse nii suur loomade arv kui ka aastakümnetega kogunenud andmestik ja tihe koostöö teadusasutustega. „GGI-SPERMEXil on ka üks Euroopa suuremaid punasekirju holsteini aretuspopulatsioone ning just Saksamaalt on Eestisse jõudnud mitmed siin kasutatud punasekirju holsteini pullid,“ lausus Bulitko. GGI-SPERMEXi andmetel oli 2024. aastal Saksamaal jõudluskontrollis ligikaudu 1,8 miljonit holsteini ja 190 000 punasekirju holsteini lehma.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kutsub genoomtestimisest või BEAT paaride valiku programmist huvitatud loomakasvatajaid ühendust võtma oma piirkonna ETKÜ aretusspetsialistiga. „Mida rohkem on meil looma kohta usaldusväärset infot, seda täpsemalt saame teha valikuid, mille mõju näeme karjas alles järgmistes põlvkondades,“ sõnab Bulitko kokkuvõtvalt.
Hea teada
Leedus hüvitatakse 70% genoomtesti maksumusest. Alates 1. maist 2024 hüvitatakse aretusprogrammis osalevatele piimakarjakasvatajatele 70% geneetilise uuringu maksumusest. Aretusühingutesse mittekuuluvad veisekasvatajad tasuvad testi eest täishinna.
Genoomtestimist toetab riiklikult ka Läti. Eestis peavad loomakasvatajad genoomtestimise kulud praegu ise kandma.