„Teie piimaveiste geneetiline materjal on muljetavaldav – just see, mida me vajame,“ kinnitas Masurashvili. Kahheetia mõõdukas kliima sobib hästi kariloomade kasvatamiseks. Avatud rohumaad ja soodsad ilmastikutingimused toetavad veisekasvatust. Kui varem kasvatati peamiselt kohalikke veisetõuge, mis olid hästi kohanenud kohalike tingimustega, siis viimastel aastakümnetel on hakatud enam panustama kaasaegsetesse piimaveisetõugudesse, et suurendada piimatoodangut. Samuti on kasvanud huvi lihaveiste vastu.
Masurashvili sõnul keskendub tema farm eelkõige piimaveiste kasvatamisele. „Minu jaoks on kõige olulisemad geneetiline materjal ja loomade tervisenäitajad. Hetkel on meil 300 piimaveist, neist 170 on holsteini tõugu. Meil on potentsiaali arendada farme, kus on üle 300 holsteini lehma,“ rääkis ta.
Eestist on varem Gruusiasse eksporditud musta-valgekirjusid ja punasekirjusid holsteini veiseid. Need on kohalikesse tingimustesse hästi sobitunud ja annavad rohkem piima kui traditsioonilised kohalikud tõud. Siiski tõdevad farmerid, et Eesti tasemele pole nad toodangus veel jõudnud – töö selle nimel aga käib.
Kahheetia on Gruusia oluline piimatootmispiirkond. Seal toodetakse traditsioonilisi piimatooteid, nagu juust ja jogurt. Samas seisab riik silmitsi suure toorpiima defitsiidiga. „Kahjuks toodavad põllumehed siseturule vaid 20–30% vajaminevast piimast. Ülejäänu kaetakse imporditud toorpiima või piimatoodetega,“ nentis Masurashvili, kes külastas ka seekord Eestit, et valida endale uus partii tõuveiseid.
Uue info jagamine
Maikuu viimasel nädalal külastasid Gruusiat Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) esindajad, kes korraldasid edumeelsetele farmeritele õppepäeva. Räägiti veiste aretusest, piimatootmise laiendamise võimalustest Gruusias ja vajadusest kvaliteetse tõumaterjali järele. Käsitleti ka loomahaigusi Euroopas ja mujal, looma heaolu nõudeid ning loomade transpordiga kaasnevaid väljakutseid. Tähtsal kohal olid ka teemad rohumaade parendamisest ja karjatamisvõimalustest.
ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko, kelle ettekanne keskendus noorloomade impordi võimalustele Gruusiasse karjade parandamise eesmärgil, ütles, et riigis on juba esimesed suured piimatootmisfarmid, kus on üle tuhande lüpsilehma. „Meie ühistul on väga head sidemed Gruusia ettevõtetetega, eriti tihe koostöö käib Caucasus Geneticsiga,“ märkis ta. „Zura Masurashvili on hea näide nooremast põlvkonnast – lisaks sellele, et ta on rajanud uue farmi, on tal oluline roll Gruusia põllumajanduse populariseerimisel noorte seas.“
Hea teada
Viimastel aastatel on Gruusiasse müüdud järgmine arv noorloomi:
Tänaseks on eksporditud juba 312 noorlooma.
Gruusias toimus seminar Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatava projekti “Säästva põllumajanduse praktikate juurutamine Gruusias” raames. Projekt kestab kuni 2026.aasta lõpuni.