Eelmisel aastal kutsuti ellu riiklikult rahastatud loomatauditõrje programm kahe majandusliku mõjuga loomataudi tõrjumiseks: infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD). Veisefarmidele vajalikke taudiohje programme ja bioohutuse kavasid kinnitab ning nende järgimist hindab PTA.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ), kui üks projekti partneritest, veab tõrjeprogrammi tegevusi. ETKÜ-poolne projektijuht Vallo Seera ütles, et tauditõrjes on väga oluliseks elemendiks bioturvakava. „Vahel öeldakse selle kohta ka bioohutuskava – heal lapsel ikka mitu nime. Bioturvakava on meetmete kogum, mis aitab meil sõnastada tegevused selleks, et loomataude ei toodaks oma karja sisse, taude ei levitataks karjas ja ei viidaks ka karjast välja. Bioturvakavad on vajalikud igale loomakasvatusega tegelevale ettevõttele selleks, et hoida oma kari haigustest vaba,“ kinnitas Seera.
Ta lisas, et tänapäevases loomakasvatuses seisame pidevalt vastakuti erinevate haigustega, mis ohustavad meie karja ja vahest ka inimesi. „Sigade aafrika katkust oleme kõik kuulnud, samuti lindude gripist või siis koerte katkust. Samamoodi on veisekarjades liikumas palju loomi ohustavaid haigusi. Paljud on kuulnud Saksamaal ja Ungaris esinenud suu ja sõrataudi episoodidest ja mööda Euroopat kollitavast sinikeele haigusest. Tundub justkui kõik hirmsad ja koledad tõved on meist kusagil kaugel maal ja me kuuleme neist ainult hirmulugusid. Tegelikult pole see nii, on mitmed vägagi ebamugavad taudid, mis on meie veisekarjades olemas ja põhjustavad siin märkimisväärset kahju loomadele ja vähendavad oluliselt meie konkurentsivõimet loomadega kauplemisel,“ osutas Seera.
Seega on rinotrahheiidi ja viirusdiarröa tõrjeprogrammi käigus koostatud hulganisti bioturvakavasid selleks, et haigustest võitu saada. Need kavad on koostatud koostöös Eesti Maaülikooli meeskonnaga. „Märtsikuu esimese nädala jooksul on kõik meie poolt PTA-le kinnitamiseks saadetud bioturvakavad saanud ka PTA heakskiidu,“ rõõmustas Seera. „Suur tänu kogu meeskonnale, kes selles protsessis on osalenud,“ kiitis ta.
Bioturvakavade koostamise meeskonda kuulusid kaasprofessor Kerli Mõtus, professor Arvo Viltrop, Andres Reilent, Dagni-Alice Viidu, Mariin Talu, Asti Butlers, Helen Kirjonen, Lauri Kiidli, Mariliis Lepikult ja Vallo Seera.
Hea teada:
Loomatauditõrje programmis on neli osapoolt: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ), kui projekti eestvedaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seadusandjana; Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA), kes teostab järelvalvet ja kinnitab taudi- ja biotõrje kavasid ning PRIA, kui projekti kinnitaja ja vastuvõtja.