Iisraeli turg võib avaneda Eesti veistele pärast enam kui 20 aastat ootamist

Iisraeli pollumajandus-ja toidujulgeolekuminister Avi Dichter ning Eesti regionaal-ja pollumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Foto: REM.
  • november 16, 2026

Kui Läti ja Leedu veisekasvatajad on saanud aastaid oma loomi Iisraeli müüa, siis meie kasvatajad jäid sellest võimalusest ilma juba enam kui 20 aastat tagasi. Põhjuseks oli toona täitmata jäänud küsimustik. Nüüd leppisid kahe riigi ministrid kokku järgmises sammus, mis võib viimaks avada tee veiste ekspordiks.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning Iisraeli põllumajandus- ja toidujulgeolekuminister Avi Dichter leppisid novembri alguses Iisraelis toimunud kohtumisel kokku, et sealsed veterinaareksperdid tulevad hindama meie veterinaarjärelevalvet, loomatauditõrjet ja loomakasvatuse korraldust. Positiivne audititulemus oleks oluline samm elusveiste ja aretusmaterjali ekspordi alustamiseks.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul on nüüd oluline, et ministrite kohtumisel saavutatud kokkuleppele järgneksid konkreetsed sammud. „Eesti jaoks on oluline, et ministrite tasandil antaks selge suunis läbirääkimiste taasalustamiseks ning meie ja Iisraeli pädevad asutused lepiksid kokku konkreetse tegevuskava, kuidas turg lõpuks avada ja kaubandus käivitada,“ rõhutab Bulitko. Tema sõnul ulatub huvi selle ekspordisuuna vastu juba 2004. aastasse, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga. Toona tegi Iisrael ettepaneku töötada välja riikidevaheline veterinaarsertifikaat, mis võimaldaks alustada elusveiste eksporti. Selleks saadeti Eestisse mahukas küsimustik, kuid vastutaval ametiasutusel nappis selle täitmiseks ja protsessi edasiviimiseks vajalikku tööjõudu. „Leedu kasutas võimaluse ära, täitis küsimustiku ja jõudis Iisraeliga kokkuleppele. Hiljem avanes sama turg ka Lätile, kuid meie jäime kõrvale,“ meenutab Bulitko.

Tema sõnul oli see märkimisväärne kaotatud võimalus, sest just sel ajal puudus piimakarjakasvatajatel praktiliselt igasugune turuväljund paarinädalastele pullvasikatele. Kuigi aastate jooksul on korduvalt väljendatud valmisolekut läbirääkimisi jätkata ning ka sealsed loomakasvatussektori esindajad on meie veiste vastu huvi tundnud, pole ekspordini seni jõutud.

Uus võimalus veisekasvatajatele

Iisraeli turu avanemisest võiksid Bulitko hinnangul võita nii liha- kui ka piimaveisekasvatajad, kelle jaoks tähendaks täiendav ostjaskond suuremat valikuvabadust ja väiksemat sõltuvust senistest ekspordipartneritest. „Meilt eksporditakse aastas ligikaudu 5000 võõrutatud lihatõugu nuumpulli, kes müüakse tavaliselt umbes kaheksa kuu vanuselt välisriikidesse edasiseks nuumamiseks. Iisrael võiks kujuneda nende loomade üheks täiendavaks sihtturuks,“ selgitab ta.

Piimatõugu pullvasikate puhul on müügimaht veelgi suurem – aastas müüakse ligikaudu 28 000 kahe-kolme nädala vanust vasikat, kellele tuleb leida sobiv kasvatus- ja turustusvõimalus. Uue turu lisandumine annaks kasvatajatele rohkem võimalusi oma loomadele ostja leida.

Bulitko hinnangul tasuks uurida ka Iisraeli huvi tapaküpsete veiste ja veiseliha vastu, kuigi sellisel juhul tuleks arvestada kohalike toidutraditsioonide ning koššertapmise nõuetega. Veelgi laiemaks võiksid koostöövõimalused kujuneda tõuaretuses, sest välisturgudele müüakse juba praegu nii tiineid kui ka mittetiineid tõumullikaid ning sealsesse loomakasvatusse võiksid sobida nii piima- kui ka lihatõugu aretusloomad. „Meie tõuaretuse tugevus on kvaliteetne geneetiline materjal ja pikaajaline aretustöö. Kuigi lihaveiste populatsioon pole suur, võimaldab rahvusvaheline koostöö pakkuda väga mitmekesist ja kõrge aretusväärtusega tõumaterjali,“ räägib Bulitko.

Piimakarja kõrge tootlikkus on tugev müügiargument

Kui lihaveisekasvatajatele võiks Iisrael pakkuda täiendavat võimalust nuum- ja tõuloomade müügiks, siis piimakarjakasvatuses peitub koostööpotentsiaal eelkõige aretusmaterjalis. Selleks loob hea eelduse asjaolu, et mõlemas riigis on peamiseks piimatõuks holstein, keda on ligikaudu 89 protsenti meie piimalehmadest. Sarnane geneetiline taust ja aretuseesmärgid võiksid muuta Eesti aretusmaterjali Iisraeli kasvatajatele huvipakkuvaks. „Meie piimakarja tugevus ei seisne üksnes kõrges toodangus, vaid ka väga põhjalikus aretustöös. Ligikaudu 98 protsenti piimakarjast on jõudluskontrollis ning genoomhindamine võimaldab hinnata loomade geneetilist potentsiaali juba varases eas,“ selgitab Bulitko.

Jõudluskontroll annab kasvatajatele põhjaliku ülevaate loomade toodangust, põlvnemisest ja aretusväärtusest, DNA-põhine genoomhindamine aitab aga teha täpsemaid aretusotsuseid juba enne, kui looma enda tootmisvõime on avaldunud. Rahvusvahelises Interbulli hindamissüsteemis osalemine võimaldab omakorda võrrelda siinsete pullide geneetilist väärtust teiste riikide aretusloomadega.

Elusloomade kõrval võiks Iisraeli turule jõuda ka sperma ja embrüod. Selleks loob head eeldused ETKÜ spermatootmiskeskus, mis on Baltimaade ainus Euroopa Liidu tunnustusega veiste spermatootmiskeskus ning suudab aastas toota kuni 500 000 seemendusdoosi. „Meie seemendusdoos sisaldab ligikaudu 22 miljonit spermatosoidi, samal ajal kui rahvusvaheliseks võrdlustasemeks tuuakse umbes 15 miljonit. Lisaks toodame suguselekteeritud spermat, mille kasutamisel on võimalik saada soovitud soost järglasi 90–95-protsendilise tõenäosusega,“ kirjeldab Bulitko võimalusi.

Piimakarjakasvatuses on suguselekteeritud sperma eriti oluline lehmjärglaste saamiseks, sest nii saavad ettevõtted oma karja sihipärasemalt uuendada. Lisaks holsteini tõugu pullide spermale toodetakse siin eesti punase tõu ja erinevate lihatõugude pullide spermat, mis laiendab võimalike ostjate ringi veelgi.

Veterinaarauditist sõltub, kas aastatepikkune ootus lõpeb

Enne ekspordi alustamist tuleb aga läbida Iisraeli veterinaaraudit, mille korraldamine on veninud juba aasta. Kui 2025. aasta novembris palus Eesti liiga lühikese ettevalmistusaja tõttu ajapikendust, siis tänavu septembriks kavandatud visiidi lükkas edasi Iisraeli pool. Novembri alguses toimunud ministrite kohtumine andis pikalt veninud protsessile uue tõuke ning nüüd on lootust, et eksperdid viimaks Eestisse jõuavad. Põllumajandus- ja Toiduamet on auditi programmi Iisraeli kolleegidega juba läbi arutanud ja valmis neid vastu võtma, kuid visiidi täpne aeg on endiselt lahtine.

Auditi käigus hinnatakse, kas siinne veterinaarjärelevalve, loomatauditõrje ja loomakasvatuse korraldus vastavad impordinõuetele. Meie kasuks räägivad veisekarja hea tervisestaatus, ulatuslik loomataudide seire ja farmides rakendatavad bioturvalisuse meetmed. Oluliseks eeliseks rahvusvahelises loomakaubanduses on ka ametlik sinikeelehaiguse vaba staatus.

„Meil on hea veterinaarne taust, kõrge tootlikkusega veisekari ja tugev aretuspotentsiaal. Need on head eeldused, et Iisraeliga pikaajalist kaubanduskoostööd arendada,“ leiab Bulitko.

Samas näitab enam kui 20 aasta pikkune asjaajamine, et uue ekspordituru avamine ei sõltu ainult loomade kvaliteedist ja ostjate huvist. Ka positiivne audititulemus ei tähenda veel automaatset turule pääsu, sest seejärel tuleb kokku leppida eksporditingimused ja veterinaarsertifikaadid. Lõpliku otsuse loomade ja aretusmaterjali turule lubamise kohta teeb Iisrael.

Koostöövõimalused ei piirdu siiski üksnes kaubandusega. Ministrite kohtumisel arutati ka piimakarjakasvatuse teaduskoostööd ja põllumajanduse kriisikindlust, kus sealsed kogemused võiksid pakkuda väärtuslikke teadmisi nii loomakasvatuse tehnoloogiliseks arendamiseks kui ka toidujulgeoleku tugevdamiseks. Veisekasvatajate jaoks on aga kõige olulisem, et seekord jõuaks aastakümneid kestnud asjaajamine ka tegeliku tulemuseni. Kui veterinaaraudit õnnestub ja riigid eksporditingimustes kokkuleppele jõuavad, avaneb võimalus siseneda turule, kus Läti ja Leedu kolleegid on tegutsenud juba aastaid.

Jaga seda uudist: