„Me tahtsime aru saada, kuidas see maailm töötab – nii majanduslikult kui operatiivselt. Halingal oli olemas kõik: loomad, sööt, väetised. Mitte Excelis, vaid päriselt,“ kirjeldas Infortari tegevjuht Martti Talgre kontserni sisenemist piimandussektorisse Äripäeva Kasvupinnase saates.
Kuigi biogaasi tootmist Halingas ostuhetkel ei olnud, oli Infortaril varasem osalus Estonia biogaasijaamas, mis andis ka siin vajaliku kogemuse. Tagantjärele hindab Talgre Halinga faasi õppimise etapina, mille põhjal kujunes välja uus ärisuund.
Strateegiline kasv
Estonian Farmide ost ei olnud juhuslik, vaid sihipärane ja teadlik otsus. Kokku haritakse 13 000 hektarit maad, kuid Infortari ettevõtetele kuulub sellest umbes 7000 hektarit. „Arvestatav osa on rendimaa, sest põllumaa hind Eestis on kõrge. Omandamine on strateegiline, aga mitte kõige parema tootlusega. Seetõttu on see tasakaal – osa oma, osa renditud – väga mõistlik. Estonia Farmide ostuotsus tuli üsna kiiresti. Tegelikult olime selleks hetkeks juba üsna kindlad, mis suunda me tahame minna, ja see otsus tuli kiiremini kui konkurentsiameti luba,“ sõnas Martti Talgre.
Halinga farmi omandamine andis esmase praktilise kogemuse. „See andis meile väga hea tunnetuse – kuidas piimatootmine toimib. Estonia puhul oli meil juba valmis meeskond, kogemus ja julgus järgmise sammu tegemiseks,“ märkis ta.
Kuigi Halingas ei olnud ostuhetkel biogaasijaama, alustati selle rajamisega kohe. „Meil oli juba varasem osalus Estonia biogaasijaamas – me teadsime, kuidas see mudel töötab ja mis selle potentsiaal on. Halingasse otsustasime kohe biogaasijaama rajada, sest nägime, et see annab efektiivsusele väga suure lisaväärtuse,“ lausus Talgre.
Strateegilist vaadet kommenteerides ütles Infortari tegevjuht, et nad ei tee investeerimisotsuseid tänase kõige kõrgema taseme järgi. „Äriplaanides kasutame madalamaid numbreid. Ambitsioon peab olema, et sa oled kõige efektiivsem tootja – mitte see, et loodad, et hind jääb igavesti kõrgeks.“
Rõhk piima kvaliteedil
Infortari piimatootmise keskmes ei ole mitte lihtsalt suure koguse tootmine, vaid piima koostise maksimeerimine – eriti valgusisalduse ja rasvaprotsendi osas. Talgre sõnul määrab just piima kvaliteet selle turuväärtuse: „Tegelikult on näiteid, kus nii-öelda sama kogus piima võib olla väärt 10 protsenti vähem,“ viidates sellele, kui suurt rolli mängib piima koostis lõpphinnas.
Sellele vastavalt tuleb ka loomade sööt ja pidamistingimused suunata mitte pelgalt maksimaalse väljalüpsi poole, vaid sellele, et toodetud piim oleks võimalikult rammus. „See võib tegelikult tähendada seda, et kogus on natuke väiksem, aga see piim on rammusam, mille tulemusena on välja lüpstav raha rohkem,“ märkis Talgre. Seega ei tasu alati püüelda kõrge liitritootmise poole, kui kõrgema kvaliteediga piim suudab tuua suurema tulu.
Infortar võtab suuna rahvusvaheliselt tõestatud parimate praktikate poole, otsides teadmisi ja eeskujusid seal, kus piimatootmine on tõhus ja kvaliteedile orienteeritud. „Näiteks Taanis on keskmine piimaväljalüps lehma kohta natuke madalam, aga selle toodetava piima kvaliteet on kõrgem,“ tõi Talgre esile, lisades, et nende inimesed jälgivad maailmas toimuvat „väga lahtiste silmadega“, et õppida ja rakendada Eestis samu võtteid.
Investeeringud ei tugine tipp-hinnale
Martti Talgre kinnitusel ei raja Infortar oma äriplaane lühiajaliste hinnarekordite peale, vaid eelistab realistlikke ja majandustsüklitele vastupidavaid lahendusi. „Meie investeerimisotsused ei põhine selle hetke kõrgeimal hinnatasemel. Plaanides arvestame konservatiivsemate näitajatega. Eesmärk on olla tootmise poolest võimalikult tõhus, mitte loota sellele, et soodsad hinnad püsivad.“
Ta toob välja väga selge seose hinna ja kasumi vahel: „Praegu on Euroopa piimahind umbes 530–540 eurot tonni kohta ehk 53–54 senti liitri või kilogrammi kohta. Üks sendine muutus tähendab umbes kaheprotsendilist hinnakõikumist.“ Sellise languse mõju on ettevõtte kasumile otsene. „Kui piimahind langeb kaks protsenti, siis kulud samapalju ei lange – see jookseb suuresti otse kasumireale,“ selgitas ta.
Talgre sõnul peab ettevõte, kes tahab olla tugev ja jätkusuutlik, olema eelkõige efektiivne. See tähendab, et omahind peab olema võimalikult konkurentsivõimeline. „Kõige efektiivsem tootja ei tähenda aga seda, et maksad väikseid palku – täitsa vastupidi. Sul on vaja ülihäid spetsialiste, kes võtavad vastutust ja julgevad teha otsuseid,“ selgitas ta. „Võib-olla me saame kohendada oma lautasid nii, et sinna mahub kümme protsenti rohkem lehmi. Võib-olla saame mingit järgmist protsessi muuta efektiivsemaks. Ega ühte kuldvõtmekest ei ole – tegelikult on see pool protsenti siit, protsent sealt –, aga sa pead neid kõiki taga ajama.“
Väetis ja kütus
Rohegaas on üks võtmeelementidest, mis seob Infortari põllumajanduse ja energiatootmise. Biometaani tootmine loob ringluse, kus tekib ka väärtuslik digestaat.
„Pärast seda, kui me võtame sõnniku ja laseme ta rohegaasijaamast läbi, tekib digestaat – see on kõrgekvaliteediline väetis. Ta ei haise, ei reosta põhjavett. Ja suur väärtus on see, et sa pead ostma vähem väetisi – see aitab omakorda langetada omahinda,“ tõdes ta.
Talgre rõhutas, et rohegaasil on potentsiaal ka väljaspool põllumajandust. „Kui rohegaas suunata näiteks ühistransporti, on see üks kõige väiksema CO₂ jalajäljega liikumisviise üldse. See oleks Eesti linnade jaoks väga mõistlik valik – mitte ainult majanduslikult, vaid ka keskkonnapoliitiliselt.“
Samas vajab sektor süsteemsemat riiklikku tuge. „Meil on seni toetatud valdavalt rajamist, aga puudub loogika selle kohta, kuidas see tootmine ka pikaajaliselt tasub. Saksamaa, Taani või Hollandi näitel on näha, et lisaks investeeringutoetusele tagatakse ka turupõhine tulumudel.“
Selged ekspordisuunad
Eesti võimalused rahvusvahelisel piimaturul on olemas, kuid nende realiseerimine eeldab ettevõtluskeskkonna stabiilsust ja poliitilist järjepidevust. Talgre sõnul ei ole mõte Eestist kui Põhjala piimariigist sugugi utoopiline, kui tingimused selleks on paigas.
„Kui me suudame hoida toodangu kvaliteeti, investeerida farmide efektiivsusesse ja saavutada ekspordisuunal stabiilsed lepingud, siis ei ole mingi utoopia rääkida Eestist kui Põhjala piimariigist,“ ütles ta. Eestil on selleks kõik eeldused: geograafiline asend, sobilik karjamaa ning tugev ja kaasaegne farmitaristu. „Aga see eeldab poliitikalt ja majanduselt stabiilsust. Vastasel juhul jäävad võimalused kasutamata.“
Samas ei varja Talgre kriitikat senise maksupoliitika ja reguleeriva keskkonna suhtes. Käibemaksumäära tõus näib ehk väike, kuid ettevõtete kasumimarginaalidega võrreldes võib selle mõju olla laastav: „Kui sa tõstad käibemaksu kaks protsenti, siis see võib ära süüa kogu kasumi. Seda ei tohi vaadata ainult absoluutarvudes, vaid kasumimarginaaliga võrreldes.“
Probleem ei piirdu vaid maksukoormusega. Investeeringuid pidurdavad sageli ka ebamõistlikud regulatsioonid, mis põhinevad pigem ideoloogial kui analüüsil: „Meil on investoreid, kes tahaksid Eestisse investeerida, aga siis tuleb riiklik pidur. Mitte analüüsipõhiselt, vaid ideoloogiliselt. Kui tahad, et keegi tooks siia 300 miljonit, siis ta peab saama selged reeglid.“
Talgre rõhutab, et pelgalt maksusüsteemi konkurentsivõimega enam edasi ei jõua. „Me oleme oma maksusüsteemiga konkurentsieelise ammendanud. Me peame selgelt välja mõtlema, millised on meie tugevused, millised sektorid vajavad tuge ja milliseid investeeringuid tuleb toetada.“
Süsteemne kasv ja autonoomsed meeskonnad
Infortari struktuur on keerukas, kuulub ju neile üle 100 ettevõtte. Kuid Talgre sõnul lähtutakse lihtsast põhimõttest – iga ettevõtet juhib professionaalne juhtkond, kellele usaldatakse iseseisvus ja vastutus. „Me ei ole mikromanageerijad,“ ütleb ta. „Meie väärtus on sünergia loomine: investeerimisvõimekus, teadmiste jagamine, bilansi tugevdamine. Aga iga ettevõtet juhib professionaalne juhtkond, kes tunneb oma äri.“
Kontserni investeerimisvõimekus võimaldab ka põllumajanduses teha väga suuri samme. „Kui me hakkame ehitama uut 20 miljoni eurost farmi, siis see on põllumajanduses väga suur investeering. Aga Infortari grupis oleme viimase kahe aastaga investeerinud umbes 500 miljonit – see on meie jaoks business as usual,“ osutas ta. Just selline süsteem võimaldab Infortaril liikuda edasi kiiresti ja sihipäraselt ka sektorites, mis on uued või arenevad. Ühise visiooni elluviimist toetab operatiivne paindlikkus ja oskus tuua erinevate valdkondade kogemus üksteist võimendama – olgu tegemist piimatootmise, energia või kinnisvaraga.
Täispikk intervjuu Infortar AS tegevjuhi Martti Talgrega on uuesti kuulatav Äripäeva raadios 20. juulil algusega kell 14.00: Äripäeva saated saatesarjast Kasvupinnas