Vallo Seera sõnul vajab iga farm selget, läbimõeldud ja igapäevatöös rakendatavat kava, mis arvestab konkreetse karja struktuuri, liikumisloogikat ja riskikohti. Samuti iga farmi nakkushaigustealase staatuse tuvastamist.
Kuidas nakkushaigused karja jõuavad?
Uute loomade karja toomine on üks suurimaid nakkusohte. Loomad on paljude haigustekitajate reservuaariks ning nende päritolu, tervislik seisund ja kontaktid määravad selle, millised riskid farm endale kaasa toob. Seetõttu peab bioohutuskava sisaldama juhiseid loomade ostmise, karjatamise, näitustel osalemise ja teiste farmidega kokkupuute kohta.
Seera kinnitab, et üldine soovitus on: osta loomi nii vähe ja nii vähestest farmidest kui võimalik, samuti on vaja tuvastada tehingupartneriks oleva farmi haigustealane olukord. Ostmisel tuleb kriitiliselt hinnata päritolukarja nakkushaigustealast olukorda. Kui uuringud puuduvad või ei ole piisavad, tuleb loomi testida ostja karja seisukohast oluliste haiguste suhtes. Risk ei piirdu ainult ostuga – ka karjatamisel võivad loomad kokku puutuda teiste karjadega või kasutada samu looduslikke joogivee allikaid, mis võivad levitada erinevaid bakterioose, viirushaigusi ja parasitoose.
Lisaks loomadele võivad nakkustekitajad farmi jõuda ka söötade kaudu. Ostusöödad, eriti proteiinsöödad, võivad olla saastunud lindude või näriliste väljaheidetest. Riskide maandamiseks on võimalik söödapartiisid bakterioloogiliselt uurida. Samuti tuleb tähelepanu pöörata silo valmistamisele – pinnasega saastunud taimemass võib sisaldada erinevaid haigustekitajaid, näiteks listerioosi tekitajaid või klostriide.
Transpordivahendid on samuti kriitiline riskikoht. Piimaautod, loomaveokid, töötajate sõidukid ja korjuseid vedavad masinad võivad kanda haigustekitajaid farmist farmi. Seetõttu peab korjuste laadimiskoht olema loomadest eraldatud, hea drenaažiga ning desinfitseeritav. Farmis tuleb tagada võimalikult väikene külastajate koormus ja teada nende eelnevaid farmikontakte. Lemmikloomad farmides on tugevalt mittesoovitavad.
Bioohutus ei ole lisatöö – see on ellujäämisstrateegia
Bioohutuskava ei tohi jääda sahtlisse – see peab olema farmi igapäevase töö osa. Arusaadavalt võtab sellise mõttelaadi juurutamine aega. Kavas kirjeldatakse loomade liikumisteid, söötade päritolu ja säilitamist, töövahendite puhastamist, külaliste liikumist, korjuste käitlemist ja personali tegevusjuhiseid. Kava peab olema kontrollitav, ajakohastatav ja töötajatele arusaadav.
Seera toob välja ka konkreetse juhtumi, kus bioohutuse eiramine tõi kaasa RSV viiruse puhanguga seotud kahjud. Imporditi 70 tõulooma karja, kus puudus selge ülevaade karja tervisest ja karantiininõudeid ei järgitud. Loomad haigestusid paari nädalaga, viirus levis ka kohalikku karja ning kahe kuu jooksul hukkus 20% ostetud loomadest ja 7% kohalikest. Kahju hinnati 70 000 eurole.
„Karja omanikul polnud teadmist oma karja nakkushaigustealase staatuse kohta. Sellele vaatamata jäi vastutus talle,“ rõhutab ta.
Seera tõdeb, et bioohutus ei ole pelgalt ennetus, vaid farmi majandusliku jätkusuutlikkuse alus. Haige loom ei tooda, haige kari toob kaasa ravikulud, tootmislanguse ja kaubanduslikud piirangud. Lisaks suureneb ravimresistentsuse risk ja kannatab loomade heaolu. „Ainult terve loom suudab kasumlikult toota,“ rõhutab ta. „Haiguste ennetamine on majanduslikult otstarbekam kui tagajärgedega tegelemine.“ Mitte ükski karja toodav loom ei ole väärt kogu karja tervise riski.
Mida bioturvakava peab sisaldama?
Heaks abivahendiks bioturvakava väljatöötamisel on Eesti Maaülikooli teadlaste professor Peeter Kalmuse ja kaasprofessor Kerli Mõtuse koostatud juhendmaterjal, mis aitab farmidel süsteemselt hinnata oma riske ja sõnastada konkreetsed tegevused, mis aitavad loomataude ennetada. „Kava ei tohi olla pelgalt formaalsus – see peab peegeldama farmi tegelikku toimimist ja olema rakendatav igapäevatöös,“ osutab Seera.
Bioohutuskava koostamisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid, mis mõjutavad farmi haavatavust ja määravad, kui tõhusalt suudetakse nakkushaigusi ennetada. Kõige olulisem on loomade päritolu ja liikumise kontroll. Uute loomade tervislikku seisundit tuleb hinnata enne karja toomist ning vajadusel rakendada karantiiniperioodi. Ostja peab teadma päritolukarja nakkushaigustealast staatust – see info peab olema ajakohane ja esinduslik, mitte pelgalt deklaratiivne.
Teiseks tuleb tähelepanu pöörata farmi külastajate ja personali liikumisloogikale. Farmi territooriumile sisenemine peab olema reguleeritud, desinfitseerimisvõimalused tagatud ning liikumine korraldatud nii, et puhtad ja potentsiaalselt saastunud alad ei seguneks. Just siin tekivad sageli varjatud riskikohad, mida kava peab selgelt kirjeldama.
Kolmandaks on kriitiline töövahendite ja transpordi hügieen. Kõik loomadega kokkupuutuvad töövahendid, söötade transport ja sõidukid peavad olema puhastatavad ja desinfitseeritavad.
Vajadusel konsulteeri
Lisaks peab kava sisaldama selgeid juhiseid karja tervise jälgimiseks ja dokumenteerimiseks. Regulaarne tervisekontroll, vaktsineerimine ja haigusjuhtude dokumenteerimine ei ole pelgalt soovituslikud tegevused, vaid osa kava toimivusest. Haiguskahtluse korral peab olema määratletud, millised sammud astutakse ja kes vastutab.
Lõpetuseks ei tohi unustada tõrje- ja puhastusprotseduure. Kava peab kirjeldama, kuidas toimida taudipuhangu korral – millised ruumid isoleeritakse, kuidas toimub desinfitseerimine ja millised kontaktid katkestatakse. Just need tegevused määravad, kas farm suudab haiguspuhangu kontrolli alla saada või mitte.
Vallo Seera sõnul on kava rakendamisel võtmeroll just farmi töötajatel, kuna nemad viivad ellu igapäevased tegevused, mille kaudu bioohutus kas toimib või jääb paberile. Seetõttu peab kava olema arusaadav, visuaalselt selge ja regulaarselt uuendatav. Nii saab loomapidaja olla kindel, et ta on teinud kõik oma karja kaitsmiseks. Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et iga algus on raske ja pole tarvis karta ettevõtetel oma bioturvakava koostamisega alustada. Vajadusel on ETKÜ spetsialistid nõus aitama ja bioturvakavade koostamisega nõustama. Bioturvalisuse seisukohalt pole täna olemas rumalaid küsimusi, on ainult rumalad küsimata jätmised.