Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimunud taudiohutusteemalisel pressikonverentsil rääkisid teemaga seotud asutused, mida on juba tehtud ja milliseid tegevusi loomakasvatussektorilt ja kogu ühiskonnalt oodatakse. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) hinnangul ei ole küsimus enam selles, kas ja mil määral oht Euroopas eksisteerib, vaid selles, kuidas hoida haigused Eestist eemal olukorras, kus inimeste liikumine, kaupade vedu ja kliimamuutused suurendavad riske iga aastaga.
Minister Hendrik Terrase sõnul näitas möödunud aasta sigade Aafrika katku puhang hästi, kui kiiresti võivad loomataudid kogu sektorit mõjutada ning kui kalliks läheb hilisem tagajärgede likvideerimine. „Parem ennetada praegu või maksta hiljem kordades suuremat kahju,“ ütles ta. Kuigi Eestis ei ole praegu suu- ja sõrataudi ega sinikeele haigust tuvastatud, sõltub ametkondade hinnangul olukorra püsimine väga suurel määral bioohutusmeetmetest ning sellest, kui hästi peavad reeglitest kinni nii farmerid kui ka inimesed, kes farmidega kokku puutuvad.
Sama seisukohta jagas ka ETKÜ bioohutuse projektijuht Vallo Seera, kelle sõnul algab haiguste ennetamine alati ettevõtte seest. Seera ütles, et kahtlemata on bioturvalisus järjest olulisem meie loomakasvatussektoris, eriti kui arvestada praegu ringi liikuvaid loomataude. „Erinevate bioturvameetmete rakendamiseks on kasutatud erinevaid toetusmeetmeid, kuid ilmselgelt ei piisa sellest, et tagada turvalisus ja luua haigustele kindel barjäär. Olen arvamusel, et haiguste ennetamine algab ennekõike loomapidaja juurest ja ettevõttest seest. Võibolla me ei suuda takistada ühe või teise haiguse levikut, aga me peame tegema kõik endast oleneva, et riske vähendada,“ rõhutas ta.
Suu- ja sõrataud levib Euroopas ning oht püsib kõrge
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Raimo Heinami sõnul on suu- ja sõrataud praegu üks tõsisemaid loomataudidega seotud ohte Euroopas. Viimastel kuudel on uusi puhanguid registreeritud nii Küprosel kui Kreekale kuuluval Lesbose saarel ning olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et levivad erinevad viiruse tüved, millest osa on Aafrika päritolu. Nende vastu puudub täielikult toimiv vaktsiin, mistõttu keskendutakse praegu eelkõige haiguse Eestisse jõudmise ennetamisele.
PTA loomatervise ja -heaolu valdkonnajuht Gerlin Järvela tõi välja, et praegu peetakse suurimaks riskiks seda, et inimesed toovad riskipiirkondadest kaasa loomseid saadusi või liiguvad pärast reisimist farmidesse ilma piisavaid ettevaatusmeetmeid järgimata. Seetõttu alustavad ametkonnad suve jooksul lennujaamades, sadamates ja piiripunktides täiendavat teavituskampaaniat. Järvela sõnul ei pruugi inimesed sageli tajuda, et haiguse riiki toomiseks piisab täiesti tavalisest hooletusest. „Kui reisitakse riskipiirkondadesse, siis on väga oluline, et sealt ei toodaks kaasa liha- ega piimatooteid ning pärast reisi ei mindaks kohe farmidesse või hobitaludesse. Sama oluline on, et ei mindaks hiljem Eestis loomade juurde samade riiete ja jalanõudega,“ ütles ta.
Tema sõnul pannaksegi tänavu senisest rohkem rõhku tavainimeste teavitamisele, sest haiguse leviku tõkestamine ei sõltu ainult farmidest, vaid kogu liikumisahelast. Samal ajal on riik tugevdanud ka farmide bioohutuse kontrolli. Heinami sõnul kontrolliti viimastel kuudel Eesti seafarme nn nelja silma põhimõttel, kus lisaks tavapärastele ametnikele kaasati kontrollidesse ka uusi inspektoreid, et märgata detaile, mis võivad igapäevases töös tähelepanuta jääda.
Viimastel kuudel kontrolliti Eestis seafarme nn nelja silma põhimõttel, kus lisaks tavapärastele ametnikele kaasati kontrollidesse ka uusi inspektoreid, et märgata detaile, mis võivad igapäevases töös tähelepanuta jääda. Kõige sagedamini puudutasid puudused farmide liikumisteid, puhaste ja mustade tsoonide eraldamist ning desopunktide tegelikku kasutamist. „Probleem ei ole enamasti selles, et nõuded puuduksid, vaid selles, kas need päriselt igapäevases töös toimivad,“ ütles Heinam.
Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini tenuuriprofessor Arvo Viltrop rõhutas, et ka bioohutusmeetmete olemasolul ei ole võimalik riski täielikult välistada. „Farmid ei ole hermeetilised, nii et risk on alati kõrgem seal, kus haigus levib,“ ütles Viltrop. Tema sõnul on praegu suurema riskiga piirkonnad need, kus metssigade arvukus püsib kõrgem ning katk ei ole veel kogu populatsioonist üle käinud. „Seal, kus metsas on rohkem katku, on risk suurem ka farmidele, vaatamata sellele, et bioturvareeglid on rakendatud,“ märkis ta.
Sinikeele haiguse tõttu muutub 15. juulist oluline reegel
Veisekasvatajatele valmistab praegu enim muret sinikeele haigusega seotud Euroopa Liidu regulatsioonide muudatus, mis jõustub 15. juulil. Seni on Eesti kuulunud nende riikide hulka, kellel on olnud sinikeele haiguse vaba staatus, ning see on andnud loomade ekspordil selge eelise. Nüüd selline müügiargument kaob.
Põllumajandus- ja Toiduameti selgituse järgi muudab Euroopa Liit nüüd senist lähenemist kogu Euroopa ulatuses. Haiguse levikut hakatakse käsitlema senisest rohkem riskipõhiselt, kuna sinikeele haigus on Euroopas juba väga laialdaselt levinud ning selle täielik vältimine muutub järjest keerulisemaks. Olulise põhjusena nähakse kliima soojenemist, sest haigust levitavad sääsed liiguvad üha põhjapoolsematesse piirkondadesse. Viltropi sõnul elavad sinikeele haigust kandvad habesääsed ka Eestis.
Järvela selgitas, et uue lähenemise järgi muutub võimalikuks ka vaktsineerimine ilma seniste automaatsete piiranguteta loomade liikumisele. Seni tähendas vaktsineerimine automaatselt seda, et riik kaotas oma taudivaba staatuse. Kuna uus süsteem lubab vaktsineerimist laiemalt, kaob koos sellega sisuliselt ka senine taudivaba staatuse erisus. „See haigus on Euroopas nii laialdaselt levinud,“ põhjendas Järvela muudatust. Heinam tõdes, et muudatus mõjutab otseselt ka neid riike, kes on seni saanud oma taudivaba staatust ekspordis eelisena kasutada. „Kui seni oli see meie jaoks ekspordi mõttes oluline pluss, siis nüüd see erisus kaob,“ ütles Heinam.
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik lisas, et sääskede levikut neil loomakasvatajana vältida ei õnnestu, kuna siin mängib rolli nende paljunemiseks sobilik kliima ja keskkond ning vaktsineerimine võib tunduda küll ohu ja tulevaste probleemide ennetamisena. „Keeruliseks teeb kogu loo see, et sinikeele viirusel eristatakse 36 erinevat serotüüpi ning vaktsiinid on välja töötatud vaid mõne vastu neist. Lisaks toob see farmeritele kaasa tohutu töökoormuse ja kulude kasvu nii testimiste kui vaktsineerimise näol, sest seda tuleb teha 2 korda 3-4 nädalase vahega. Eriti keeruline on see lihaveiste puhul, kes praegusel juhul on juba karjamaal ja karjades, kus fikseerimisvõimalused puuduvad,“ tõi Mättik välja murekohad.
Äsja läbi viidud investeeringumeetmed bioohutustaseme tõstmiseks farmides on Mättiku sõnul kahjuks üsna hambutu mõju ja eelarvega, sest kui toetuse taotlejaid on olnud 370, siis loomakasvatajaid on meil Eestis siiski veel tuhandeid. „Kõrgete toetusmäärade ning ühele ettevõttele kättesaadavaks tehtud ülisuurte summade asemel peaks riik välja töötama maksimaalselt ökonoomseid rahakasutusviise läbimõeldud, komplekssemate ja laiapõhjalisemate programmide näol, mis aitaks tagada rohkemate loomade kaitstuse,“ tõdeb ta.
Bioohutusse investeeritakse miljoneid
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsleri Triin Kõrgmaa sõnul on riik viimase kahe aasta jooksul suunanud loomataudide ennetamiseks ja bioohutuse parandamiseks ligi 8,8 miljonit eurot. Toetuste abil on rajatud desoväravaid, eraldatud puhtaid ja musti liikumisteid, tugevdatud farmide taristut ning tehtud investeeringuid nii sea-, veise- kui ka linnufarmide bioohutusse.
Kõrgmaa sõnul näitab sektori pingelist olukorda hästi ka see, et bioohutusmeetmete taotlusvoorud täitusid väga kiiresti. „Taotlejaid on olnud üle 370 ning huvi meetmete vastu on väga suur,“ ütles Kõrgmaa. Tema sõnul puudutab bioohutus täna kogu sektorit, sest oht ei piirdu enam ainult ühe konkreetse loomataudiga. Lisaks suu- ja sõrataudile ning sinikeele haigusele jälgitakse Eestis jätkuvalt ka sigade Aafrika katku ja linnugripi olukorda. Möödunud aastal hukkus või hukati sigade Aafrika katku tõttu Eestis üle 62 000 kodusea ehk enam kui 30 protsenti kogu Eesti kodusigadest.
Kõrgmaa sõnul ulatusid riigi hüvitatud kahjud üle 18 miljoni euro, kuid ettevõtete tegelik majanduslik mõju oli hinnanguliselt üle 75 miljoni euro. Linnugripi tõttu suuri farmikoldeid Eestis viimase hooaja jooksul ei tekkinud, kuid metslindude seas tuvastatakse viirust jätkuvalt ka tänavu. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on just bioohutusmeetmed aidanud vältida suuremate haiguspuhangute jõudmist farmidesse.