Kommenteerides Mercosuri lepingu mõju Eesti põllumajandussektorile tervikuna, tõdes REMi kaubanduspoliitika nõunik Tiina Vares, et kuigi tehtud uuringutes nagu ka Euroopa Ühise Teadusuuringute Keskuse (JRC) uuringus❶ on kasutatud erinevaid metoodikaid ja andmekogusid, on nende järeldused üsna sarnased: vabakaubanduslepingute (FTAde) raames kasvav kaubavahetus mõjub positiivselt kogu majandusele ❷, sh põllumajandusele. Kuna kasvab põllumajandussaaduste eksport, mis keskmises ja pikas perspektiivis kasvatab ELi liikmesriikide kaubandusest saadavat lisatulu. „Kaubavahetus nende riikidega, kellega on FTA sõlmitud, kasvab u 7% kiiremini kui ülejäänud maailmaga. Eestis pole ELi kaubanduslepingute mõju eraldi uuritud,“ tõdes Vares.
Lepingu mõju
Kaubanduspoliitika nõunik osutas, et kõik teaduslikud mõjuhinnangud ennustavad piimasaaduste ekspordi kasvu FTAde raames. „Mõju tundlikele sektoritele on samuti juba hinnatud. Näiteks võttis JCRi uuring juba arvesse hiljuti ja ka tulevikus sõlmitava kümne vabakaubanduslepingu koosmõju tundlikele sektoritele. Tundlikeks sektoriteks nimetatakse madala konkurentsivõimega ELi sektoreid – riis, suhkur, linnuliha ja veiseliha, millele säilivad ka FTAde raames nn tariifikvoodid (koguselised kvoodid ja kõrgemad tollitariifid kvoodiväliselt),“ selgitas ta.
Vares ütles, et hiljuti avaldatud veiseliha mõju-uuring ❸ järeldab, et näiteks Mercosuri mõju veiseliha turule on marginaalne. „Kuna veiseliha nõudluse kasvu ELis ei prognoosita, siis Mercosuri asendab pigem importi ülejäänud maailmast. Kohapeal toodetud liha eelistamine jääb alles, sest Mescosuri riikidest imporditud liha ei asenda kohapeal toodetud värske liha kvaliteeti,“ lausus ta. Küll toovad ELi riigid Mercosurist sisse liha, et seda lihatoodeteks (singiks, vorstiks) ümber töödelda ja eksportida. ELi kvaliteetsed vorstid ja singid on tuntud kogu maailmas ja niisiis ELi turule imporditud lihast tooted ei jõuagi, sest nende eksport kasvab.
Vares osutas, et uuring tõestab, et külmutatud liha ei konkureeri ELi tootjate värske kaubaga ja Mercosuri jõustumise järel võimalik hindade kõikumine ei ületa turuhinna tavalisi võnkeid. Analüüs näitab, et uutest värske/jahutatud ja külmutatud veiseliha tariifikvootidest tulenev täiendav import on oluliselt väiksem, kui tariifikvootide pealkirjad näitavad ❹. „See on tingitud olemasoleva kvoodiülese impordi kõrgest tasemest, eriti värske/jahutatud veiseliha puhul, ja asjaolust, et suur osa uuest tariifikvoodist lihtsalt asendab praeguse kvoodivälise impordi. Mercosuri impordi kogukasv ELi veiseliha kogutoodangu suhtes on tagasihoidlik. Selle tulemusena on ka mõju veiseliha tootjahindadele ELis väga piiratud,“ selgitas ta.
Ekspordi mahtude kasv
Vares tõi teemat kokku võttes välja, et kui ELi põllumajandusel läheb kaubavahetuses hästi, siis läheb kindlasti paremini ka Eestil, sest 70% meie ekspordist läheb ELi turule. „ELi kaubanduspoliitika „toidab meid“ hästi. ELil on 46 vabakaubanduslepingut 76 riigiga ja ELi põllumajandussaaduste ja toiduainete eksport jõudis 2024. aastal rekordilise 235,4 miljardi euroni, samas kui import kasvas 171,8 miljardi euroni, mis on samuti rekordiline. Euroopa Liidu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ületab u 20 protsendiga importi. EL ekspordib põllumajandussaadusi ja toidukaupu maailma turgudele, kasutades selleks sageli ka imporditud tootmissisendeid või tooret,“ tõdes ta.
Küsimusele, kas Eesti veisekasvatajatel on võimalik konkureerida Mercosuri riikidest imporditava lihaga, ütles Vares, et lihatootmise suhteline konkurentsieelis ELis säilib, kuna nii Mercosuri FTAs nagu ka kõigis teistes FTAdes on lihakaupadele sätestatud tariifikvoodid ning vajadusel ka kaitsemeetmete rakendamise võimalus.
„Kui nüüd küsida, milliseid meetmeid kavandatakse selleks, et kaitsta Eesti loomakasvatajaid ebaõiglase konkurentsi eest, siis võib välja tuua, et hoopis Mercosuri riikide põllumajandustootjad peavad ELi toetusi ebaõiglaseks konkurentsiks. Eraldatud toetusi mõõdetakse igal aastal ja mille puhul väidetakse näiteks maailma kaubandusorganisatsioonis (WTO), et ELi toetused on turgu moonutavad ja need tuleb ära kaotada,“ avas Vares teemat teisest vaatenurgast.
Keskkonna nõuded
„Meie lihakasvatajad on minult uurinud, kuidas tagatakse, et Mercosuri riikidest imporditud liha vastaks Euroopa Liidu keskkonna- ja loomade heaolu standarditele? Võin öelda, et vabakaubanduslepingutes on eraldi kestlikkuse peatükk, kuhu on sisse kirjutatud kliimakohustused ja ka sanktsioonid kõikidele sektoritele. Pealegi hoiab maailma „kopsude“ ehk troopilise vihmametsa säilitamisel kullipilku peal kogu maailm. ELi raadamisvabade toodete määruse (EUDR) ❺ eesmärk on välistada raadatud alade toodang ELi siseturul,“ kinnitas Vares.
Ta lisas, et Mercosuri riikides on „rohepööre“ teatud sektorites juba toimunud. Näiteks Rahvusvahelise Energia Agentuuri (IEA) ❻ andmetel on Paraguay energiatootmisest 100% taastuvatest allikatest, sellest biokütus 44,3%. Ka Uruguay energiatootmine on 100% taastuvatest allikatest, sellest 70% biokütus. Brasiilias on vastavad numbrid 39 ja 29, samas elektri tootmine on 90% taastuvatest allikatest. „Nii Euroopa Komisjoni hinnangul ❼ kui ka sõltumatute teadusuuringute põhjal ❽ võib järeldada, et u 80-90% kasutatud maast on püsivalt täppisviljelusega teravilja ja õlikultuuride ❾, püsikarjamaade jms mullaviljakust säilitava ja madala CO2 jalajäljega põlluharimise praktikate all. Tänu viljavaheldusele ja otsekülvile on ka väetise- ja taimekaitsevahendite kulu ning seega ka saaste väiksem. Ka taastatakse elurikkaid ökosüsteeme kiiremas tempos, kui ELi liikmesriigid seda soovivad teha, ning sel põhjusel pole selliseid nõuded kaubanduslepingus,“ osutas Vares. Lisades, et selline väide kõlas Euroopa Komisjoni ELi kaubanduspoliitika komitee istungil.
Võrdsed tingimused
Vares sõnas, et kaubavahetuses on paljud standardid kokku lepitud ja WTO reeglitega on sätestatud nii, et kaubanduspartneritele kehtivad omamaised nõuded kõikidele kaupadele võrdselt. „Niisiis võib kindlalt väita, et ELi siseturul kehtivad toiduohutuse, looma- ja taimetervise nõuded võrdselt kõikidele importkaupadele. Neid kontrollitakse pidevalt – nii põllumajandustootmises, tööstuses kui ka piiril ja selle kalli ja bürokraatiarohke süsteemi boonuseks on see, et ELi toit on tervisele ohutu,“ selgitas Vares. „ELi siseturule kaupade lubamise reeglid on kõikidele loomakasvatussaadustele ühesugused. Näiteks ei lubata ELi turule hormoonidega kasvatatutud loomade liha ega lihatooteid,“ lisas ta.
Samas pole kaubavahetuses võimalik kehtestada importkaubale reegleid, mida me siseturul ei järgi. „Ka ELis ei nõuta turule lubamiseks nt loomade heaolu või kestlikkuse sertifikaati, mis oleks kaasas kogu tarneahela igas lülis kuni poeletini. Siinkohal tuleb vahet teha nendel reeglitel, mida järgitakse kaubavahetuses võrreldes nende reeglitega, mida on vaja toetuste saamiseks,“ tõdes Vares.
ELi põllumajanduspoliitika raames makstakse toetusi, et stimuleerida muu hulgas paremat loomade heaolu. „Sageli on need nõuded rangemad kui meie kaubanduspartnerite juures, kes selliseid toetusi ei maksa. Võrdluseks: värskes OECD raportis ❿ on kirjas, et ELi põllumajandustootja sissetulekutest moodustab toetus 16%. Samal ajal Brasiilias moodustab toetus vaid 3%. Argentina põllumajanduspoliitika soodustab tarbijat, maksustades põllumajandustootjaid – erinevate turule sekkumistega on riigipoolne sissetulekutoetus miinus 9,8%,“ tõi kaubandusnõunik näiteid.
Uued horisondid
Mercosuri lepinguga võivad Eesti loomakasvatajatele avaneda uued ekspordivõimalused Lõuna-Ameerika turgudele. Näiteks saavad Varese sõnul piimatooted turule parema juurdepääsu, kuna lepingu jõustumisel kaovad hetkel piimakaupadele kehtivad kõrged tollid. „Kui võtta, et Lõuna-Ameerikas süüakse palju vorstitooteid, mida sinna ka Euroopast imporditakse, siis meie loomakasvatajatele võimalusi leidub. Kuid ekspordi kõrval ei tohi ära unustada ka impordihuve – loomakasvatajaid huvitavad soja ja muud valgusöödad,“ osutas ta. Varese sõnul pole vaja karta, et Mercosuri leping võib põhjustada meil kohaliku liha hinna langust, kuna lihasektor jääb ka lepingu jõustumise järel kaitstuks tollide, kvootide ja kaitsemeetmetega. „Eelmiste FTAde kogemuse põhjal saab väita, et pigem kohalikud lihahinnad ei lange, kuna lihanõudlus ELis ei kasva, aga kasvab ELi liha ja lihatoodete eksport,“ arutles kaubandusnõunik. Pigem on Vares ettevaatlik lepingu jõustumise kuupäevast rääkides, kuna lepingu peavad heaks kiitma kõik 27 liikmesriiki. „See protsess saab alguse suve teisel poolel, kui on ilmunud kõik rahvuskeelsed tõlked. Seejärel peab Euroopa Parlament lepingu ratifitseerima. Samasugune protsess peab aset leidma ka Mercosuri riikides ja võin oma kogemuse põhjal väita, et enne 2025. aasta lõppu leping ei jõustu. Lepingut hakatakse rakendama alles siis, kui mõlema poole parlamendid on lepingu ratifitseerinud,“ tõdes ta. Lisades, et poliitilisi takistusi võib ette tulla mõlemal mandril, kuna ka Mercosuri riikide põllumajandustootjad kardavad ELi kõrgeid toetusi ja subsiidiumeid.
Küsimusele, kas Eesti põllumajanduspoliitikas on plaanis teha muudatusi, et kohanduda Mercosuri lepingu tingimustega, ütles Vares, et Eestis rakendatakse Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat. „Näiteks I samba turukorraldusmeetmetes on eraldi võimalus rakendada meetmeid turuhäirete korral, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturgudel või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad märkimisväärsel määral asjaomase turu häireid või häirete ohtu,“ selgitas ta. Lisades, et komisjonil on õigus rakendada vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, kui selline olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, samal ajal täites kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest. „Kuigi eelnevate ELi vabakaubanduslepingute rakendamisel pole tekkinud selliseid turumoonutusi, mis oleks vajanud eraldi meetmete rakendamist ELi siseturul. Näiteks jõustus vabakaubandusleping Mehhikoga 2025. aasta 2. veebruaril ja eelmise aasta 1. mail Uus-Meremaaga,“ kinnitas Vares.
Tiina Varesele esitas küsimusi Juuli Nemvalts
Hea teada
Koostas Tiina Vares
Viited:
❶ https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_24_1001
❸ MERCOSURI FTA mõju lihasektorile olematu : https://capreform.eu/very-limited-impact-of-mercosur-partnership-agreement-on-the-eu-beef-market/ NB! raport valmis pärast lepingutekstide avaldamist
❹ https://policy.trade.ec.europa.eu/eu-trade-relationships-country-and-region/countries-and-regions/mercosur/eu-mercosur-agreement_en ja https://circabc.europa.eu/ui/group/09242a36-a438-40fd-a7af-fe32e36cbd0e/library/d08bebc2-c7b2-4a56-bcb6-92b0e83d130d/details?download=true
❻ https://www.iea.org/countries
❽ London School of Econimics kestlikkuse mõjuhinnang ( kõik sektorid) https://www.lse.ac.uk/business/consulting/assets/documents/SIA-in-Support-of-the-Association-Agreement-Negotiations-between-the-EU-and-Mercosur-Final-Report.pdf Saksamaa (DE) ametlik : https://www.bmwk.de/Redaktion/EN/Artikel/Foreign-Trade/association-agreement-between-the-eu-and-the-mercosur-states.html Hispaania (SP ) ametlik ( hispaania ja inglise keeles): https://comercio.gob.es/es-es/publicaciones-estadisticas/Documents/Impacto_EU-MCS_VF.pdf
❾ https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0167198720306590, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095633915300101, https://www.worldbank.org/en/news/feature/2021/10/28/nuevas-practicas-agrarias-estan-cambiando-el-campo-paraguayo, https://climateknowledgeportal.worldbank.org/sites/default/files/2019-06/CSA%20in%20Uruguay.pdf
❿ https://www.oecd.org/en/publications/2024/11/agricultural-policy-monitoring-and-evaluation-2024_b4c72370.html , toetuste tasemete võrdlus riigiti ptk 2 , Figure 2.1 https://www.oecd.org/en/publications/agricultural-policy-monitoring-and-evaluation-2024_74da57ed-en/full-report/component-6.html#section-d1e14526-20c0420406