Metsakülas avati uus farmihoone, mille valmimine põhines kiirel otsusel ning selgelt paika pandud eesmärkidel. Vastvalminud laudale andsid kiitvad hinnangud nii Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko kui ka hoone ehitust vedanud Nobe OÜ projektijuht Reino Mälk. Hea meel oli tõdeda, et investeeringu eesmärgiks oli tuleviku riskide maandamine.
Kiire otsus heal turuhetkel
Kui piimandussektoris küpsevad uute farmihoonete rajamise otsused sageli aastaid, siis Jaan Metsamaa sõnul kulges Metsaküla Piimas kõik märksa kiiremini. Mõte uuest laudast sai konkreetse kuju alles tänavu veebruaris ning juba detsembriks oli hoone valmis. „Ei olnud nii, et mitu aastat settis. Mingisugune mõte oli olemas, aga kui turg oli väga hea, siis tekkis arusaam, et pärast häid aastaid tulevad alati kehvemad,“ kirjeldas ta otsuse tagamaid.
Investeering jagunes sisuliselt kaheks võrdseks osaks: ehituslik pool ning tehnoloogia koos kogu sisseseadega. Uue farmi kõrval rajati ka senisest suurem lägahoidla, mille mahtu kasvatati teadlikult, et täita kõik nõuded ja jätta ettevõttele edaspidiseks arenguks piisav varu. Toetusi projektile ei taotletud, mis Metsamaa sõnul võimaldas hoida kogu ehitusprotsessi tempoka ja paindlikuna.
Valminud laut loob eeldused tootmismahu märkimisväärseks kasvuks. Kui praegu on Metsaküla Piimas 630 lehma, siis uue hoone täitudes suureneb kari enam kui tuhande loomani. „Meie toodang peaks siit hakkama kasvama umbes 50 protsenti. Aastas räägime kuskil üheksast kuni kümnest tuhandest tonnist piimast,“ ütles Metsamaa, rõhutades, et kogu karja täiendamine toimub ettevõtte enda noorkarja arvelt.
Suur osa investeeringust suunati automatiseerimisse. Uude farmi paigaldatakse neli täisautomaatset lüpsirobotit ning koos olemasoleva süsteemiga töötab Metsaküla Piimas juba kaheksa samasugust robotit. Valik langes DeLavali lahendustele eeskätt senise kogemuse tõttu. „Koostöö on meil nendega juba olemas ja uued robotid on arenenumad – kui vanemad lüpsid umbes 60 lehma, siis uued juba 70. Ka nende tarkvara on oluliselt parem: nad tuvastavad lehma ise ja töötajal on nendega lihtsam.“
Automatiseerimine võimaldab hoida tööjõuvajaduse minimaalsena. „Esimestel kuudel me ei planeeri ühtegi inimest juurde võtta. Kui farm päris täis saab, siis võib-olla ühe inimese,“ ütles ta. Keskmiseks lüpsikordade arvuks on kavandatud ligikaudu 2,4 korda lehma kohta, mis Metsamaa sõnul sõltub eeskätt sellest, kui hästi on robotite ja loomade arv tasakaalus.
Metsaküla Piim AS-i juht Jaan Metsamaa. Foto: J. Nemvalts.
Just tootmismahu kasv koos tööjõuvajaduse pidurdamisega ongi Metsamaa hinnangul põhjus, miks ka keerulisematel aegadel ei tasu käsi rüppe lasta. „Kulud tuleb optimeerida ja targalt käituda. Suund on niikuinii sinna, et farmid lähevad suuremaks – ainult nii saab omahinda alla viia,“ märkis ta.
Investeering kui märk piimatootmise kestmisest
Kui Metsaküla Piima omaniku jaoks on uus laut ennekõike ettevõttesisene arenguhüpe, siis sektori vaates kannab see investeering laiemat tähendust. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul näitab Metsaküla uue farmi avamine selgelt, et piimatootmisesse usutakse ka keerulistel aegadel.
Bulitko rõhutas eeskätt asukoha olulisust. „Kui mõelda, kus me täna oleme – vaid mõnikümmend kilomeetrit Tallinnast –, siis pilt on ajas drastiliselt muutunud. Kolmkümmend aastat tagasi oli Harjumaal kokku üle 10 000 lüpsilehma, täna on neid umbes kolm ja pool tuhat,“ ütles ta. Sellises kontekstis on Metsaküla Piima farm tema hinnangul erandlik, olles Harjumaa suurim: üle 600 lehma moodustab ligi kuus protsenti kogu maakonna karjast.
Olulise muutusena tõi Bulitko esile automatiseerimise rolli. „Tööjõudu on järjest raskem leida ja robotid näitavad väga selgelt tulevikusuunda – et piimatootmine siin piirkonnas jääb,“ märkis ta. Metsaküla Piima neli uut lüpsirobotit ning farmi tehnoloogiline tase annavad tema sõnul kindluse, et tootmine ei ole suunatud ainult tänasesse päeva, vaid ka pikemasse perspektiivi.
Ka toodangunäitajad kinnitavad Bulitko hinnangul investeeringu põhjendatust. Aasta lõpuks ületab Metsaküla Piimas piimatoodang 11 000 kilogrammi lehma kohta, mis asetab ettevõtte selgelt Eesti paremikku. „Uusi lüpsilehmakohti on nüüd juurde tekkinud ja arvestades, et Metsaküla Piim on olnud ka tugev tõuloomade müüja, siis on loogiline, et see farm täitub kiiresti,“ lisas ta.
Sümboolselt ja sisuliselt tähistas ETKÜ usku ettevõtte arengusse ka avamisel üle antud kingitus – Eestis toodetud suguselekteeritud sperma esimesed doosid. „See on esimene kord, kui Eestis sellist spermat toodetakse. Kui tavaliselt on doosides kaks miljonit spermi, siis meie toodetud doosides on neid neli miljonit, mis peaks parandama nii tiinestumist kui ka sigivusnäitajaid,“ selgitas Bulitko. Sperma pärineb pullilt Funder, kellel on kõrge piimajõudlus ning tugevad tervise- ja karjapüsivusnäitajad. Bulitko sõnul annavad just sellised investeeringud sektorile kindlust. „Uued farmid ja tehnoloogilised lahendused näitavad, et nendel ettevõtjatel on usku piimatootmisse – sõltumata sellest, millised parasjagu ajad on,“ võttis ta Metsaküla Piima uue farmi tähenduse kokku.
Kiire teostus sündis selgest lähteülesandest
Metsaküla Piima uue farmihoone valmimine tugines eelkõige selgele lähteülesandele ja sujuvale koostööle tellija ning farmihoone ehitaja Nobe OÜ vahel. Projektijuht Reino Mälk tõi koostööd kirjeldades välja, et juba alguses sujus kõik kiiresti ja konkreetselt. „Lepingu tegime juuli alguses, seejärel kulus umbes kuu projekteerimisele ja lubade taotlemisele. Reaalne ehitustegevus hakkas pihta augusti teises pooles,“ kirjeldas ta kulgu. Kusjuures ehitusplatsil ei olnud alguses tühja maad – esmalt tuli lammutada üks olemasolev hoone, et uuele laudale ruumi teha.
Valminud farm on projekteeritud 284 lehmale ning Mälgu hinnangul ei tulnud kiire tempo arvelt teha järeleandmisi kvaliteedis. „Hea koostöö oli võtmetähtsusega – tellija teadis väga täpselt, mida ta tahab, ja meie teadsime, mida pakkuda,“ ütles ta. Kõik tekkivad küsimused ja probleemid said tema sõnul kiiresti lahenduse, mis hoidis töö sujuvana.
Ehituse käigus tuli tegeleda ka planeeringuliste piirangutega. „Detailplaneeringu järgi ei oleks siia vahele sellist hoonet justkui tohtinud ehitada ja natuke sättimist oli,“ tunnistas ta. Samas tõi ta esile kohaliku omavalitsuse rolli. „Harku vald tuli väga mõistlikult kaasa – oli küll hetkeline tõrge, aga see lahenes kiiresti ja konstruktiivselt. Minu poolt suur aitäh neile.“
Just see – tellija selge visioon, ehitaja valmisolek kiiresti reageerida ning omavalitsuse koostöö – võimaldas Mälgu sõnul viia projekti ellu ajaraamis, mis tavapäraselt veniks oluliselt pikemaks.
Vastu kehvasid aastaid tulebki ehitada
Farmihoone igapäevase toimimise määravad paljuski ära siselahendused ja tehnoloogia. Metsaküla Piima uue lauda sisustuse eest vastutas Fesma Alu OÜ, kelle tööde ampluaa ulatus asemetest ja piiretest kuni robotiruumide, jooturite ja ventilatsioonilahendusteni.
Ettevõtte juhi Mardo Maidre sõnul hõlmas tellimus piimafarmidele iseloomulikku täislahendust: asemed ja asemepiirded, kinnitusvahendid, kogumis- ja eraldusaiad, söödalavapiirded ning väravad. Lisaks rajati metallkardinad, korstnad ning robotiruumide seinad. „Meie päris uus toode on jooturid – toodame kogu metalli ise ja kasutame Saksamaa suu- ja veejootureid,“ selgitas ta.
Üheks olulisemaks uuenduseks olid plastpaneelidest robotiruumid, mis valmistati polüpropüleenist paneelidest. „Vanasti pandi kivi kivi peale ja robotiruumi ehitus võttis nädala või kaks. Siin tegime kaks robotiruumi kahe päevaga ja seadmed said kohe sisse,“ kirjeldas ehitaja. Selline lahendus lühendab märgatavalt ehitusaega ning on maailmas kasutusel olnud juba aastakümneid, kuid Eestis alles kanda kinnitamas.
Lisaks kiirusele on tähelepanu pööratud loomade heaolule. Metsaküla Piimas paigaldati lainelise turjatoruga ergonoomilised piirded, mis aitavad lehmadel end asemetel õigesti tsentreerida. „Vanasti kasutati sirget turjatoru, laineline aga suunab looma aseme keskele – jalad jäävad õigesti asemele ning ta saab kiiremini pikali ja püsti,“ selgitas Fesma esindaja. Tema sõnul võtavad loomad uue lahenduse omaks väga kiiresti – sageli juba ühe-kahe päevaga.
Kuigi tänavune aasta oli uute farmihoonete rajamise mõttes erandlikult tagasihoidlik, hoidis ettevõtet tegevuses vanade lautade renoveerimine. Samas vaadatakse tulevikku optimistlikult. „Raskel ajal tuleb investeerida, et heal ajal oleks midagi lõigata,“ ütles Fesma esindaja, tuues Metsaküla Piima uue lauda näiteks sellest, kuidas investeering loomade heaolusse ja tehnoloogiasse aitab kasvatada tootmismahtu ka madalama piimahinna juures.
Tema hinnangul ei ole määrav mitte niivõrd piima hind, vaid tootmise efektiivsus. „Kui maht kasvab ja lehmade heaolu paraneb, jääb ka rahavoog stabiilseks – isegi siis, kui hind ajutiselt langeb,“ märkis ta. Fesma Alu OÜ hinnangul sõltub farmide edasine käekäik eeskätt sellest, kui tõhusalt suudetakse tootmist korraldada ja kulusid kontrolli all hoida, sõltumata piima hinna kõikumisest. Metsaküla Piima uus laut annab ettevõttele selleks vajalikud tehnilised ja ruumilised eeldused.
