Küsimusele, kui keeruline on ministeeriumis ühildada kahte nii erinevat valdkonda nagu regionaalpoliitika ja põllumajandus, vastas Terras, et regionaalareng on tihedalt seotud põllumajanduse eduga. „Ühisosa on neil kahel suunal arvatust rohkem. Linnadest väljaspool on põllumajandus suur tööandja. Minu poliitiline seisukoht on, et inimesed saavad maapiirkondades elada vaid siis, kui neil on seal võimalik tööd teha ning perele toit lauale panna. Riigi eesmärk on seda soodustada – tagada kvaliteetsed teenused, kuid kõige keskmes on investeeringud, töökohad ja teadmiste arendamine,“ selgitas Terras. Ta lisas, et oluline on ka ühistranspordi arendamine, mis kuulub ministeeriumi vastutusalasse, et töötajad jõuaksid tööle. Praegu töötab valitsus välja koalitsioonilepet, mis võetakse vastu juunis ning milles sätestatakse ühendministeeriumi täpsed tegevussuunad ja prioriteedid.
Uued ülesanded
„Praegu käivad olulised läbirääkimised Euroopa tasandil, sest sõlmitakse liiduüleseid põllumajanduse rahastamise kokkuleppeid. Eesti jaoks on tähtis, et rahastus jääks eraldi, mitte ei sulanduks üldise rahaeraldise hulka. Tähtsad on ka ühistranspordi arendamine üle Eesti ja loomade heaolu. Soovime vastu võtta uue loomakaitseseaduse, mille eelnõu jõuab sügisel riigikokku. Loomade heaolu ja tervis peegeldavad meie väärtusruumi ja on meile olulised,“ kinnitas Terras.
Saates tõstatati ka puurikanade teema – valitsus püüab nende pidamist Eestis lõpetada, samal ajal kui poelettidel müüakse endiselt puurikanade mune. Kantsler Marko Gorban sõnas, et otsitakse lahendust, kuid valitsuses on esindatud liberaalsemad jõud ning arutelu käib selle üle, millal ja mil määral riik turule sekkuma peaks.
Kliimamuutused ja majandussurve
Terras tõdes, et Eesti põllumehed seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega. Kliimamuutuste osas viitas ta prognoosidele, mille kohaselt sajandi lõpuks suureneb sademete hulk Eestis 19% ning ilm muutub ebastabiilsemaks. „Hoovihmasid tuleb aina juurde ja see kõik mõjutab, kuidas põllumajanduses tegutseda. Kohanemine on võtmesõna – kes sellega paremini hakkama saab, omab konkurentsieelist,“ sõnas ta.
Kliimamuutustega kohanemisel aitavad ministri sõnul Euroopa Liidu ja riiklikud toetused, investeeringud innovatsiooni ning täppisviljelusse. „Globaalne põllumajandusmaa kahaneb – ekvaatorilähedased piirkonnad muutuvad kasutamiskõlbmatuks, samal ajal kui meil on võimalus toota kvaliteetset toitu,“ lisas Terras.
Toiduga varustatus
Viimaste aastate trend näitab, et väikeettevõtted toiduainetööstuses sulgevad järjest uksi, kuna sisend- ja energiakulud on liiga suured. Kantsler Gorban rõhutas, et toidujulgeolek on prioriteet ning ministeerium on toetanud investeeringuid energiavarustuse tagamisse – näiteks kütusemahutite ja varugeneraatorite soetamisse. Plaanis on ka kriisipoodide võrgustik koostöös varude keskusega. Terras lisas: „Toidujulgeolek peab saama poliitilist fookust. Kaitsevägi, kellel on kõht täis, võitleb paremini, ja rahvas, kellel on kõht täis, on vastupidavam.“
Terras toonitas vajadust teada, milline on meie toiduga varustatuse tase ja kuhu tuleb investeerida. „Elanikkond, nii linnas kui maal, sõltub põllumajandusest. Tuleb mõista, et liha ei tule poest, vaid sellest, kui palju suudetakse toota. Varustuskindlus tähendab suutlikkust oma vajadused ise katta,“ ütles ta.
Täielik isevarustatus on praegu saavutatud vaid teravilja ja piima osas. Köögiviljade puhul on varustatuse tase ligikaudu 40%, kuid eelmisel aastal oli see veel madalam kehvade ilmastikuolude tõttu. „Aiandussektorile on suunatud pindala- ja investeeringutoetused. See on ala, kus alustamine väiksema investeeringuga on võimalik, mistõttu sobib see hästi ka noortele ettevõtjatele,“ ütles Gorban.
Kohaliku toidu eelistamine
Terras lisas, et kohaliku toidu eelistamine on väljakutse kogu Euroopas. „Eesti tarbija teadlikkus on väga oluline. Kuigi hind on majanduslikult keerulises olukorras loomulikult määrav, peame leidma viise, kuidas eelistada kodumaist toitu,“ sõnas ta. „Tarbija teadlikkuse tõstmine on meie töö.“
Eesti tootjate konkurentsivõimet vähendab madalam otsetoetuste tase. Terras tõi taas esile Balti riikide ühise deklaratsiooni selle ebavõrdsuse vähendamiseks. „Nüüd on meie ülesanne see ka Euroopas ära kaitsta. Arvestades meie piirkonna eripära – piiririik ja varustuskindluse küsimus –, on see väga oluline,“ kinnitas ta.
Gorban ütles, et käesoleva ÜPP (2023–2027) perioodi lõpuks jõuab Eesti otsetoetuste tase 80% Euroopa Liidu keskmisest. „Kuigi tundub, et oleme sihist veel kaugel, saime praeguseks eelarveperioodiks juurde 300–400 miljonit eurot. See on hea tulemus, arvestades EL-i põllumajanduseelarve vähenemist,“ märkis Gorban.
Fookus paigas
Kantsler rõhutas, et põlistõugude säilitamine on oluline ka kultuuripärandi seisukohalt. „Toetame ohustatud loomatõuge – hobuseid, maatõugu veiseid, kihnu maalammast ja eesti vutti. Loomade arv on viimase kümnendi jooksul olnud stabiilne või kasvutrendis. See näitab, et toetustel on mõju,“ sõnas ta.
Minister Terras on loonud põllumajanduse nõukoja, mis on mõeldud operatiivseks teadmiste kogumiseks ja arutelude pidamiseks. „Näiteks suu- ja sõrataudi puhul on nõukoja operatiivsus väga oluline. Samuti teeme koostööd mitmete liitudega,“ rääkis minister.