Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) esinaisena omab Jane Mättik head ülevaadet sektori murekohtadest. Mättik ütles, et head meelt teeb tasapisi kohale jõudnud suhtumise muutus ja enam ei seata küsimärgi alla lihaveise kasvatamise vajalikkust. Küll aga tuleb veel parasjagu tööd teha sektori eripärade selgitamisega nii pidamispraktikate töö-, aja- kui kulumahukuse ja aeglase käibe osas. „Millegipärast arvatakse ikka veel, et lihaveised need kasvavad võsas ja kõige kehvematel rohumaadel nagu pärmikakud ning ei vaja investeeringuid kvaliteetse sööda ja elutingimuste tagamisel,“ sõnas ta.
Paindlik lähenemine
Sektori eeskõnelejana tuntud Mättik ütles, et loomakasvatuses on heade tulemuste saavutamise eelduseks inimese loomaarmastus ja kannatlikkus. Kindlasti on vaja ka empaatiavõimet ja vastutustunnet, kuna loomapidaja vastutab ju looma eest, kes ei oska rääkida ja looma vajadusi tuleb kiirelt aimata.
„Kui taimekasvatuses saame külvi tulemusi enamasti näha juba sügisel, siis loomakasvatuses on esimesed põhjalikumad tulemused näha alles kahe- kolme aasta pärast,“ rääkis Mättik pikema plaani vajalikkusest. Paaride kombineerimisel näen alles siis tulemusi ja nähtu, ning samaaegselt ka maksimaalselt kättesaadavate aretusväärtuste põhjal, hakkan uusi otsuseid tegema,“ tõdes ta.
Mättiku sõnul sai ta üsna kiiresti peale lihaveisekasvatusega alustamist aru, et tegevusi planeerides tuleb pikemat plaani omada ja järgmised sammud valmis mõelda. „Samaaegselt pead olema valmis ka plaaniks B, ja reageerima kohe kui midagi ebaõnnestub või kui tulemus ennast ei õigusta,“ osutas ta. Lisades, täna vastu võetud otsused võivad muutunud olukorras saada hoopis uue tähenduse. Lihaveisekasvatuses on heade tulemuste saamisel olulisteks märksõnadeks kiire kohanemisvõime ja multifunktsionaalsus. „Hoolimata sellest, et esmalt võib loomakasvatus tunduda väga rutiinse tegevusena, ei sarnane siin ükski päev eelmisega, kuna arvestada tuleb nii loodusjõudude toimimise kui bioloogiliste ressursside eripäradega,“ tõdes ta.
Valdkonna väljakutsed
Mättiku sõnul on tal hea meel nende lihaveisekasvatajate üle, kes tänaseks on püsima jäänud ja suudavad oma tegevust vaadata ka pikemas plaanis, leides üha uusi võimalusi, et olla oma ettevõtlusega kasumlikud ning luua rohkem lisandväärtust. „Täna saame öelda, et meie sihikindel tegutsemine Eesti lihaveiste tõuaretuse vallas on ennast õigustanud ja oleme saavutanud häid tulemusi, mida ka mujal maailmas tunnustatakse. Sellest tulenevalt on tänavu meie pullishowle ja oksjonile oodata välismaalt mitmeid ostjate gruppe. Lisaks on Saksamaalt suure aretusorganisatsiooni esindajad märku andnud oma soovist noortele aretuspullidele silm peale visata,“ rääkis Mättik. Ka on oksjoni vastu huvi üles näidatud loomakasvatajad Türgist, kus alles mõned nädalad tagasi käidi sealsel suurimal põllumajandusmessil koos Läti ja Soome kolleegidega otsimas müügivõimalusi aretusloomadele, bioloogilisele aretusmaterjalile ja embrüotele.
„Oleme ETKÜ-s, kus ma lisaks oma farmitööle juba aastast 2015 projektijuhina töötan, palju aastaid pingutanud siinsete aretusloomade väärtust tõstmise nimel, et loomad oleks hinnatud ka välisriikides. See aitab omakorda meie töövilja hinnastada kõrgemalt,“ tõdes ta.
Selle aasta väljakutseteks, millega tuleb tegeleda, on Mättiku sõnul maa, kui ressursi küsimus. „Loomakasvatuses on maa üks vaat et kõige olulisem ressurss, kuna sealt tuleb sööt loomadele. Samas maa suurus dikteerib paljuski karja suuruse. Täna näeme, et Eestis oleks lihaveisekarja suuruseks vaja vähemalt 150-200 ammlehma, et võimaldada palga maksmist vähemalt kahele töötajale, sest üks inimene 24/7 töötada ei jaksa. Paraku sellise hulga loomade juures on vaja ka teatud hulk hektareid maad. Tänaste investeeringute valguses me konkureerime päikese- ja tuuleparkidega, metsaistandike ning põllumaadega. Lisaks püsib vajadus investeerida uude tehnikasse, farmihoonetesse ja töökeskkonda, ilma milleta meile noort tööjõudu peale ei tule,“ tõdes Mättik.
Õiged valikud
ELKS-i esinaine avaldas lootust, et ehk on ta oma põhimõtte ja sihikindlusega olnud teistele ka eeskujuks. „Hindan kõrgelt inimesi enda ümber, kes on ausad ja tugeva selgrooga, kes oskavad näha kaugemale isiklikest huvidest ja on avatud koostööks sektori parema tuleviku nimel. Selliste inimestega jõuab palju ja kaugele. Keerulistest olukordadest tuleb lihtsalt üle olla ja teha hästi oma asja, siis läheb ka hästi,“ lisas ta. Mättik ütles, et isegi kui raskused ja kaikad kodaras kipuvad sektoris mõnikord hoogu ja motivatsiooni maha võtma, siis teda panevad need hoopis tegutsema. „Usun, et edasi viib vaid mõtteviis: „kuidas saab“ mitte „kuidas ei saa“. Iga positiivne tulemus teeb palju rõõmu ja annab uut energiat,“ lausus ta.
Saadud tunnustuse üle on Mättik rõõmus, kuna see kinnitab seni tehtu õigsust ja vajalikkust. „Paistab, et aastaid tagasi sai õiged otsused tehtud ja sammud meie pere jaoks õiges suunas seatud – ilma pädeva ja tööka meeskonnata ei oleks me tänasele tasemele jõudnud. Olulise panuse minu loomakasvatuspisikuga nakatumisele ja maaelu patrioodiks olemisele on kindlasti andnud ka minu vanavanemad oma elatustaludega ning hoogu aitab sees hoida äge seltskond ja eluterve konkurents sektoris,“ sõnas Mättik lõpetuseks.
Saadud tiitlid:
Hea teada