Muudatuste ajend on Heinami sõnul soov muuta järelevalve senisest ühtlasemaks ja ennetavamaks. Selle asemel et kontrollida kõiki ettevõtteid ühesuguse loogika järgi, peaks amet tema hinnangul suutma paremini hinnata tegelikke riske ning suunama oma ressursi sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu. Heinami hinnangul ei peaks järelevalve keskenduma üksnes sellele, kas mõni nõue on täidetud, vaid sellele, kas selle nõude eesmärk on tegelikult saavutatud. „Me ei peaks kontrollima nõuet, vaid seda, kas nõude eesmärk on täidetud,“ ütleb ta.
See mõtteviis on olnud aluseks ka ameti sisemistele muudatustele. Heinam tõdeb, et seni oli töö korraldatud liiga valdkonnapõhiselt ning tugevad erialaspetsialistid pidid tegema palju selliseid ülesandeid, mis ei vaja nende erialast pädevust. „Kui väga tugev spetsialist tegeleb suure osa ajast toetavate tegevustega, siis ei ole see organisatsiooni jaoks kõige mõistlikum ressursikasutus. Meil on 135 veterinaararsti. Küsimus ei ole selles, kas meil on valdkondlikku teadmist, vaid selles, kuidas seda kõige mõistlikumalt kasutada,“ lausub ta.
Heinam selgitab, et organisatsioon vajab korraga nii tugevat erialast kompetentsi kui ka üldjuhtimist. Väga tugev üldjuht ei ole enamasti väga tugev spetsialist ja väga tugev spetsialist ei ole tihtipeale väga tugev juht. Seetõttu on viimase aasta jooksul muudetud juhtimismudelit, toodud juurde andmeanalüüsi, tööde planeerimise ja projektijuhtimise kompetentsi ning hakatud ümber korraldama tööprotsesse.
„Soovime liikuda kitsastelt valdkonnapiiridelt laiema asjatundlikkuse poole. Pädevus on kitsas vaade. Asjatundlikkus tähendab seda, et mind huvitab ka see, kuidas farm tervikuna toimib, mitte ainult minu kitsas lõik.“
Rohkem andmeid, vähem rutiini
Heinami sõnul ei tähenda riskipõhine järelevalve rohkem kontrolle, vaid seda, et amet kasutab olemasolevaid andmeid senisest targemini. „Riskipõhine järelevalve on meil olemas ka täna, kuid kasutame selles veel liiga vähe andmeid. Tahame jõuda selleni, et suudame erinevad andmestikud omavahel siduda ning suunata kontrollid sinna, kus andmed viitavad suuremale probleemide tõenäosusele,“ ütleb ta.
Tema sõnul peab muutuma ka kontrollide planeerimine. Kui seni on inspektorid suuresti ise otsustanud, kuhu ja millal kontrolli minna, siis edaspidi soovib amet planeerida välitöid kesksemalt. Nii saab vähendada dubleerimist, muuta töö logistiliselt tõhusamaks ning kasutada spetsialistide aega seal, kus sellest on kõige rohkem kasu. Hästi toimivad ettevõtted ei peaks tema hinnangul sattuma kontrolli alla sama sageli kui need, mille puhul andmed või varasemad kontrollid viitavad suuremale riskile.
Selle kõrval arendab PTA uusi digilahendusi, mis annavad inspektorile juba enne kontrolli ülevaate ettevõtte varasematest kontrollidest, riskidest ja vajalikest juhistest. Heinam ütleb, et eesmärk on teha suurem osa dokumenteerimisest ära juba kohapeal ning vähendada ametnike halduskoormust. „Me ei taha kontrollida üksnes nõudeid, vaid seda, kas nõude eesmärk on täidetud. Selleks peab inspektoril olema parem ülevaade ettevõttest ja rohkem infot juba enne kontrolli algust,“ ütleb ta.
Bioohutus algab igapäevasest töökorraldusest
Lisaks järelevalve uuendamisele peab Heinam lähiaastate üheks suurimaks väljakutseks loomataudide leviku ennetamist. Tema sõnul on mitmed ohtlikud loomataudid Eestile jõudnud nii lähedale, et küsimus ei ole enam selles, kas risk on olemas, vaid selles, kuidas seda võimalikult hästi maandada. Tema hinnangul ei sõltu farmide valmisolek ainult sellest, kui palju riik kontrollib, vaid eelkõige sellest, kuidas ettevõtted ise oma bioohutust korraldavad.
Ta rõhutab, et bioohutus ei tähenda tingimata suuri investeeringuid, vaid läbimõeldud töökorraldust. Kõige olulisemaks peab ta inimeste, sõidukite ja kaupade liikumise kontrollimist ning kokkulepitud reeglitest kinnipidamist. „Peamine küsimus on liikumiste kontroll, ülevaate omamine ja elementaarse distsipliini tagamine.“
Heinami sõnul kiputakse bioohutust seostama uute ehitiste või kulukate lahendustega, kuigi tegelikud kitsaskohad on sageli märksa argisemad. „Väravad kinni, aiad korras, desovahendid olemas ja liikumine läbi mõeldud – need ei ole suure rahaga seotud küsimused. Oluline on inimeste tegelik käitumine,“ loetleb ta.
Tema hinnangul peavad loomapidajad käsitlema bioohutust eelkõige oma ettevõtte riskijuhtimisena, mitte üksnes riigi seatud kohustusena. Mida suuremaks muutub loomataudide surve Euroopas, seda olulisemaks muutub ka iga ettevõtte enda valmisolek riske ennetada.
Sinikeel on Heinami hinnangul aja küsimus
Loomataudidest rääkides peab Heinam kõige suuremaks ohuks Euroopa haiguspildi muutumist. Aafrika seakatk on Eestis juba aastaid kohal ning mitmed teised taudid liiguvad riigipiiridele üha lähemale. Sinikeele puhul leiab ta, et küsimus ei ole enam selles, kas haigus Eestisse jõuab, vaid selles, millal see juhtub. „Fakt on see, et sinikeel on meile nii lähedal, et varem või hiljem jõuab see Eestisse. Seda ei ole võimalik täielikult ära hoida.“
Tema sõnul on viimaste uuringute käigus Eesti lambakarjadest leitud arvestatav hulk antikehadega loomi, mis viitab sellele, et haigus võib juba riigis ka olemas olla, kuigi seda ei ole seire käigus haiguspuhanguna tuvastatud ja seetõttu kinnitust leidnud. Seetõttu peab Heinam oluliseks, et loomakasvatajad valmistuksid haiguse mõjudega toime tulema ning kasutaksid võimalusi riski vähendamiseks, sealhulgas vaktsineerimist, mida regulatsioonid lähiajast võimaldavad. Samas rõhutab ta, et mitme raske loomataudi puhul ei ole peamine risk enam metsloomad, vaid inimeste liikumine. „Kui räägime suu- ja sõrataudist, siis kõige suurem risk on reisilt tulnud töötajad,“ lisab ta.
Heinam ütleb, et lisaks ettevõtjate nõustamisele panustab PTA tänavu senisest rohkem ka ennetavasse teavitustöösse. Tema sõnul on lennujaamades ja piiripunktides väljas teavitused loomataudide leviku riskidest ning koostöös Maksu- ja Tolliametiga pööratakse suuremat tähelepanu riskipiirkondadest saabuvatele reisijatele ja loomseid saadusi sisaldavale pagasile. Eesmärk on vähendada võimalust, et ohtlikud loomataudid jõuavad Eestisse inimese või kaasa toodud toidu kaudu.
Ühtlasemat järelevalvet ei loo paksem juhend
Põllumajandustootjad on aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et sama olukorda võivad eri inspektorid hinnata erinevalt. Heinam ütleb, et täiesti ühesugust järelevalvet ei ole võimalik saavutada, sest otsuseid teevad inimesed. „Ma olen alati öelnud, et kui tahad ühte käekirja, siis peab sul olema üks inimene. Faktiliselt ei ole võimalik saavutada täiesti ühesugust käekirja. Kui on teine inimene, siis tuleb paratamatult ka erinev käekiri.“
Tema hinnangul ei ole lahendus ka üha detailsemates juhendites. „Mida rohkem me kõike ära raamime, seda jäigemaks süsteem muutub ja seda vähem jääb võimalust teha mõistlikke otsuseid,“ ütleb Heinam. Seetõttu soovib amet keskenduda rohkem sellele, et inspektor mõistaks kontrollitava nõude eesmärki, mitte ei lähtuks üksnes kontroll-lehest.
Heinam leiab, et ametnikud kasutavad täna kaalutlusõigust pigem liiga vähe. Tema sõnul ei ole elu mustvalge ning iga juhtumit ei saa lahendada ühe ja sama skeemi järgi. Otsus peab põhinema nii nõude eesmärgil, ettevõtte taustal kui ka konkreetsel olukorral. Selleks soovib PTA anda inspektoritele enne kontrolli senisest rohkem infot ettevõtte varasemate kontrollide, riskide ja tegevuse kohta, et otsused oleksid põhjendatud ning tugineksid ühtsetele põhimõtetele, mitte ainult üksiku ametniku tunnetusele.
Muudatused sünnivad olemasolevate võimaluste piires
Heinam ütleb, et organisatsiooni ümberkujundamine tähendab paratamatult ka keerulisi valikuid. Kuna lisaraha juurde ei tule, tuleb uute kompetentside – näiteks andmeanalüüsi, tööde planeerimise ja projektijuhtimise – jaoks leida ressurss organisatsiooni seest. Tema sõnul kasutatakse selleks võimalikult palju loomulikku tööjõu voolavust. Kui töötaja lahkub omal soovil või läheb pensionile, püütakse esmalt töö ümber korraldada ning alles seejärel otsustatakse, kas on vaja uus inimene värvata. Samal ajal tuleb teha ka raskeid otsuseid. „Ühtepidi on kahjuks vaja koondada, teistpidi värbame juurde. Kõike korraga teha ei saa – see on kogu aeg mitme muutuja mäng,“ ütleb Heinam.
Tema sõnul muutub koos organisatsiooniga ka järelevalve ülesehitus. Tulevikus soovib PTA liikuda senisest enam projektipõhise järelevalve suunas. See tähendab, et igal aastal keskendutakse põhjalikumalt mõnele konkreetsele riskiteemale. Kui kontrollid näitavad, et valdkonnas on olukord korras, ei ole põhjust sama teemat järgmisel aastal sama põhjalikult kontrollida. Kui aga probleemid püsivad, muutub see valdkond järelevalves olulisemaks. Samal ajal täiendatakse riskimudelit uute andmetega, et suunata kontrollid sinna, kus probleemide tekkimise tõenäosus on suurim.
Hea teada