ETKÜ ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi seekordne Pullikonkursi kohtunik Daniela Wintereder jäi Eesti loomade üldise tasemega väga rahule. Tema sõnul paistsid konkursil silma noorloomade tugev ja funktsionaalne ehitus – kvaliteet, millega ei saa alati hiilata ka rahvusvahelisel areenil. Eraldi tõstis ta esile loomade jalgade ja sõrgade ühtlaselt head taset, kuna just liikumisvõimekus määrab loomade vastupidavuse ja karja pikaajalise kestlikkuse.
Winterederi hinnangul on lihaveisekasvatuses sageli nähtud vastupidist suunda: väga suured ja lihaselised loomad, kelle praktiline vastupidavus jääb soovidele alla. Tema jaoks on oluline, et loom oleks terviklik – mitte äärmuslikult suur ega rekordilise päevakasvuga, vaid igas mõttes tasakaalus ja funktsionaalne. Just selline lähenemine annab aretuses pikas perspektiivis kindlama tulemuse ning teenib nii loomade heaolu kui ka tootja huve.
Vaadates laiemalt maailmas toimuvat, rõhutas Wintereder, et lihaveiste aretus peaks liikuma tagasi loomupärasema ja looduslähedasema tootmise suunas. Ta peab ekslikuks suunda, kus püütakse saavutada maksimaalseid näitajaid intensiivse söötmise ja kõrge energiaga teraviljade abil. Mäletsejalised on tema sõnul loodud eelkõige rohusööda väärindamiseks ning just sellel peakski põhinema tõhus ja kestlik veiselihatootmine. Eesmärk ei ole kiire kasv iga hinna eest, vaid vastupidavad ammlehmad, kes suudavad anda head tulemust lihtsates ja looduslikes tingimustes.
Daniela Wintereder ja BOA Farm – aretus, mis algab rohumaalt
Selline mõtteviis ei ole Daniela Winterederi jaoks pelgalt teooria, vaid igapäevane praktika tema kodufarmis Austrias. BOA Farm tegutseb mahepõhimõtetel ning lihaveisekasvatus on üles ehitatud loomade loomulikke vajadusi arvestavale süsteemile, kus karjad elavad suurtes ühtsetes rohumaades. Farmis peetakse peamiselt aberdeen anguse tõugu lihaveiseid ning kogu tootmisahel – alates aretusest kuni lihatootmiseni – on teadlikult hoitud lihtne, läbipaistev ja looduslähedane. BOA farmi varem külastanud ELKS-i esinaine Jane Mättik on esile tõstnud ka Winterederi hästi toimivat tarbijavõrgustikku, mille kaudu turustatakse oma toodangut. Näiteks varustab BOA Farm maheveiselihaga kümmet restorani.
Winterederi juhitavas ettevõttes kasvab ligikaudu 600 lihaveist, kellest umbes kolmandik on ammlehmad. Suur eelis on see, et kõik põllud ja karjamaad asuvad farmi vahetus läheduses, mis võimaldab loomi hoida rahulikus keskkonnas ja vähese stressiga. BOA Farm on tuntud ka selle poolest, et tootmisahel on terviklik: loomade heaolu, keskkonnahoid ja liha kvaliteet on võrdselt olulised.
Olulist rolli farmi arengus mängib ka pere. Winterederi kolm poega on juba noorest east saati olnud seotud nii farmitöö kui ka rahvusvahelise lihaveisekasvatusega. Nad on saanud kogemusi ka Põhja-Ameerikas ning omandavad erialast haridust, tuues ettevõttesse uusi teadmisi geneetikast, tehnoloogiast ja majandamisest. See tagab, et BOA Farm ei ole ainult tänane edulugu, vaid ka tulevikku vaatav ja arenev ettevõte.
Nii Pullikonkursil nähtud loomade hindamisel kui ka oma farmi igapäevases töös lähtub Daniela Wintereder samast põhimõttest: äärmused ei ole eesmärk. Tuleviku lihaveisekasvatus peab olema tasakaalus loodusega, toetuma rohumaa potentsiaalile ning väärtustama loomi, kes on terved, vastupidavad ja pikaealised. Just selline lähenemine annab aluse tugevale aretusele ja kvaliteetsele veiselihale – nii Eestis kui ka mujal maailmas.