Läti edelaosas Dienvidkurzeme piirkonnas Medze vallas asuvas väikeses veisefarmis kinnitati 26. oktoobril sinikeele ehk bluetongue’i viiruse esinemine. Farmis peetakse 12 piimalehma ning seire käigus võetud kahest proovist osutusid mõlemad positiivseks. Tuvastati viiruse serotüüp BTV-3, mis on viimastel aastatel põhjustanud haiguspuhanguid mitmes Euroopa riigis.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on Läti juhtumi järel tugevdanud seiret ning kutsub loomapidajaid üles oma karjade tervist tähelepanelikumalt jälgima. Eesti on jätkuvalt sinikeelest vaba, kuid selle olukorra säilitamine eeldab loomapidajate, veterinaararstide ja ametkondade järjepidevat koostööd.
Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop kinnitas juba suvisel kohtumisel, et on vaid aja küsimus, millal haigust kandvad habesääsed (Culicoides) Eestisse jõuavad. „Õnneks on sügisesed öökülmad habesääskede aktiivsuse meil lõpetanud ning järgmise kevadeni on nakkuse leviku oht nende kaudu minimaalne. Küll aga tuleb tähelepanelik olla veistega, keda impordime Eestisse piirkondadest, kus haigust esineb,“ selgitas ta. Seni on sinikeele haiguse leviku kiirus olnud 200 km aastas.
Ekspordis on haigusvabadus olnud meile oluline eelis
Bulitko rõhutab, et sinikeele levikut tuleb hinnata ka Eesti tõuaretuse ja elusloomade ekspordi seisukohalt. Senine haigusvaba staatus on olnud Eesti tõuloomade ekspordis oluline eelis, eriti turgudel, kus loomade tervisele ja päritoluriigi taudialasele olukorrale kehtivad ranged nõuded.
Sinikeele jõudmine Eestisse võib muuta ekspordikorralduse keerulisemaks ning tuua sõltuvalt sihtriigi tingimustest kaasa täiendavaid uuringuid, vaktsineerimisnõudeid või loomade liikumise piiranguid. „Loomade import meile tõenäoliselt kallineb, kuna ostetud veised peavad olema asukohamaal karantiinis,“ tõdes Bulitko.
Samal ajal muutuvad Euroopa Liidu loomatauditõrje reeglid. Alates 1. novembrist 2026 liigitatakse sinikeel senise C+D+E kategooria asemel D+E kategooria haiguseks. Sellega kaob senine ELi ametlik sinikeelevaba staatuse süsteem ning muutuvad liikmesriikidevahelise loomade liikumise nõuded. Muudatuse taga on haiguse laialdane levik Euroopas ning vajadus kohandada tõrjemeetmeid, pöörates suuremat tähelepanu vaktsineerimisele, seirele ja loomade liikumise tingimustele.
Bulitko hinnangul ei vähenda ametliku staatuse süsteemi kadumine Eesti loomakasvatajate vastutust hoida oma karjad haigusest puutumata. Kuigi senine administratiivne staatus kaob, jääb tegelik haigusvabadus oluliseks nii loomade tervise kui ka rahvusvaheliste kaubandussuhete seisukohalt.
Bioohutus peab olema iga farmitöötaja igapäevane vastutus
Bulitko peab oluliseks, et bioohutus ei jääks farmides üksnes kirjalikuks tegevuskavaks. Iga töötaja peab teadma, milliseid meetmeid haiguse farmi sattumise vältimiseks rakendada ning kuidas võimaliku nakkuskahtluse korral tegutseda. See hõlmab loomade tervise igapäevast jälgimist ning loomade sisseostmise, transpordi, farmi külastamise ja töövahendite kasutamisega seotud nõuete täitmist. Sinikeele puhul tuleb lisaks vähendada loomade kokkupuudet verd imevate putukatega ning arutada veterinaararstiga sobivaid ennetusmeetmeid.
Bulitko rõhutab, et kogu karja tervis sõltub iga töötaja vastutustundlikust käitumisest. Üksnes farmijuhi või veterinaararsti tähelepanelikkusest ei piisa, kui ülejäänud meeskond kokkulepitud nõudeid ei järgi.
PTA soovitab loomapidajatel jälgida loomade tavapärasest erinevat käitumist, palavikku, suu ja keele kahjustusi, lonkamist ning piimatoodangu ootamatut langust. Haiguskahtlusest tuleb viivitamata teatada veterinaararstile või PTA-le. Samuti soovitab amet arutada veterinaararstiga BTV-3 vastu vaktsineerimise võimalusi. Enne loomade ostmist või teise ELi liikmesriiki saatmist tuleb kontrollida kehtivaid liikumisnõudeid. Läti haigusjuht ei tähenda automaatselt sealt pärit loomade sisseveo keeldu, kuid nõuete täitmiseks ei pruugi piisata üksnes looma tervest välimusest või negatiivsest PCR-testist.
Kui sinikeel peaks Eestis siiski kinnitust leidma, sõltuvad rakendatavad meetmed konkreetsest epidemioloogilisest olukorrast. Haiguse avastamine ei tähenda automaatselt kogu karja hukkamist ega üleriigilist loomade liikumiskeeldu.
Pane tähele
Sinikeel on viirushaigus, mis ohustab kodu- ja metsikuid mäletsejalisi, eelkõige veiseid, lambaid ja kitsi, aga ka hirvi, alpakasid ja laamasid. Haigust levitavad peamiselt verd imevad habesääsed (Culicoides), kes võivad sobivate ilmastikutingimuste korral kanduda tuulega pikkade vahemaade taha. Viirus ei levi tavapäraselt loomalt loomale otsese kontakti kaudu, vaid vajab levimiseks putukvektorit. Seetõttu ei pruugi haiguse tõrjumiseks piisata üksnes loomade liikumise piiramisest või farmi külastajate kontrollimisest.
Haigestunud loomadel võivad tekkida palavik, loidus, suurenenud süljevool, suu limaskesta kahjustused, pea ja keele turse ning lonkamine. Piimalehmadel võib haigusega kaasneda toodangu järsk langus ja sigimishäired. Raskematel juhtudel võivad loomad hukkuda, eriti raskelt võib haigus kulgeda lammastel.