“Eestil on praegu ametlik BTV taudivaba staatus, kuigi haiguskollete suurt levikut on tänavu aasta registreeritud paljudes Lääne- ja Lõuna- Euroopa riikides, näiteks Austrias, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias, Taanis, Bulgaarias, Kreekas jt. riikides. Samas on haigus levinud ka põhja poole, nakatumisi on näiteks Norras,” tõdes Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm.
Meile kõige lähem BTV puhangutega riik on hetkel Rootsi, kus loomadel tuvastati viirus septembri keskel, mis on nüüdseks levinud üle Rootsi. “Tänaseks on tuvastatud ligikaudu 300 nakatunud loomapidamisettevõtet. Kahjuks saadakse BTV nakatumise kohta ülevaade ajalise viibega, kuna neis riikides, millel pole riikliku taudivaba staatust, puudub kohustus viivitamatult teatada antud haiguse juhtumitest,” selgitas Veetamm.
Suure levikuga
Veetamm ütles Euroopa riikides leviva lammaste katarraalse palaviku tõve (BTV) ehk sinikeele haiguse (bluetongue) valguses, et oma loomade kaitsmiseks peavad kõik põllumajandusloomade pidajad kinni pidama bioturvalisuse meetmetest. „Bioturvalisuse meetmete hoolsa rakendamisega saavad loomapidajad vähendada haiguste sissetoomise riske kõikide loomataudide, mitte ainult mainitud sinikeele haiguse vältimiseks,“ toonitas Veetamm.
BTV on mäletsejalistel, peamiselt lammastel esinev loomataud, mida kannavad edasi teatud Culicoides perekonda kuuluvad sääsed. Haigust iseloomustab palaviku, keele ja suuõõne limaskesta liigveresus ning kärbusliku haavandumine, sõrapõletik ja skeletilihaste degeneratsioon. Iseloomulik on suur süljevool suust ja ninast, haigus tüsistub sageli kopsupõletikuga. Iseloomulik on lonkamine. Haigestumine põhjustab loomadele suuri kannatusi ning sellest tervenemine võib olla väga pikk. Jahedate ilmadega on sääskede levik piiratud, kuid sääsed võivad edasi kanduda loomade veokites. Veetamme sõnul on meie külm talv heaks piduriks haiguse levikule, kuid arvestada tuleb sellega, et haiguse avaldub nn viitajaga ehk lainetega.
„Näiteks Saksamaal ja Hollandis, kus sellel suvel olid suuremad haiguspuhangud, neil diagnoositi esimesed haigusjuhtumid eelmisel sügisel. BTV juhtumite arv pidurdus talvel ja plahvatuslikult levis haigus uuesti kevadel. Mis viib mõtte sellele, et praegu tuleb meil valmistuda järgmiseks suveks, see on väga oluline,“ kinnitas ta. „Nakatusid ka need riigid kus enne BTV ei olnud diagnoositud nagu näiteks Taani ja Rootsi. Rootsi Veterinaarameti arvates jätkub haiguse levik Rootsis ka 2025.aastal. Sealne riiklik episootoloog Karl Ståhl ütles, et kuna nakkus on praegu lähipiirkonnas laiemalt levinud kui oli 2023. aasta lõpus, on tõenäoline, et nakkuse levik Rootsis algab 2025. aastal varem kui 2024. „See tähendab, et 2025. aastal võib nakkus olla ulatuslikum kui tänavu aastal,“ tõdes SVA riiklik epizootoloog Karl Ståhl.
Vaktsiinide kättesaadavus
Veetamme sõnul teeb haiguse leviku piiramise keeruliseks asjaolu, et sellel on palju serotüüpe, Euroopas räägitakse lausa 24-st ja maailmas juba 30-st, kõik need näitavad veidi erinevat haiguse kliinilist pilti.“
Sellel aastal on enim leviv BTV serotüüp 3, millel on kõrge lammaste ja veiste haigestumus ning kus lammaste suremus on isegi 70%. Erinevad riigid on kasutanud haiguse vastu loomade vaktsineerimist, eesmärgiga leevendada haiguse kulgu loomadel. On oluline märkida, et vaktsineerimine ei väldi loomade nakatumist. Vaktsiinide kasutamist on pärssinud asjaolu, et BTV erinevad serotüübid vajavad erinevaid vaktsiine ja puuduvad üle-euroopalise kasutusloaga vaktsiinid BTV serotüüp 3 vastu.
Veetamme sõnul on oluline säilitada Eesti BTV vaba staatus ja seetõttu tuleb erilist rõhku panna bioturvalisuse reeglite täitmisele. „ Tuleb piirata kõrvaliste isikute pääsu farmi territooriumile. Eraldada sisse toodud loomad ja veenduda, et need on terved. Farmitöötajad, kes käivad välismaal, ei peaks 48 tunni vältel minema lauta, sama kehtib ka välismaalt tulnud külaliste, näiteks loomaostjate suhtes“ pani Veetamm südamele järgida reegleid.
Ta lisas, et alati on suure riskiga loomade transpordivahendid, mis võivad olla saastunud haiguse tekitajatega. Loomapartiide transportimise vahel ja enne loomaveoki sisenemist farmi territooriumile, peab masin olema korralikult pestud ja desinfitseeritud. Transportivatel isikutel peavad olema selle kohta tunnistused. Samuti ei tohi autojuht minna loomade juurde ja kui on vaja tema abi, siis tuleb autojuhile anda ühekordsed kaitseriided. Kindlasti tuleb pesta käsi. „Kuigi meile on öeldud, et haigus jõuab ka meile, soovime omalt poolt kõik teha, et see nii ei juhtuks. BTV on haigus, mis valmistab loomadele tõsiseid kannatusi ja inimeste teadlikkust sellest tuleb kindlasti tõsta,“ lausus ta.
Hea teada:
BTV peiteaeg kestab 5-20 päeva.
Haigus on levinud riikides, kus esineb Culicoides perekonna sääski (Aafrika, Ameerika, Austraalia, mõned riigid Lõuna-Aasias ja Okeaanias, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros).
Eestis ei ole haigust diagnoositud ja Eestil on ametlik taudivaba staatus. Eesti ei luba veiste, lammaste ja kitsedes sissetoomist taudistunud piirkondadest.
Tegu on viirusliku hooajalise haigusega, millele on vastuvõtlikud lambad, veised, kitsed, üksküürkaamelid, ulukmäletsejalised.
Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata regulaarsele putukatõrje läbiviimisele, sest viirus levib teatud sääseliikidega.
Veistel kulgeb haigus varjatumalt, sageli ilma haiguse tunnusteta.
Lammastel on haiguse korral põletikuline keel tumesinise värvusega ja ulatub suust välja. Selle tunnuse alusel kutsutakse haigust ka tõlkes sinikeeleks (Bluetongue-ingl.k.).
Allikas: PTA