Leedu põllumajandusministeerium teatas 30. septembril, et viie farmi veistel on tuvastatud sinikeele viiruse (Bluetongue, BTV) antigeenid. Kuigi loomadel ei esine kliinilisi haigustunnuseid ja veterinaaramet kinnitab, et olukord on kontrolli all, on tegemist tõsise signaaliga kogu piirkonna veisekasvatajatele. Hetkel ei ole Leedus ega rahvusvaheliselt kehtestatud piiranguid veiste kaubandusele, kuid kui diagnoos kinnitatakse, kaotab Leedu oma sinikeelevaba staatuse.
Bulitko selgitab, et see tähendaks kohest ekspordikeeldu kolmandatesse riikidesse, näiteks Türki, kus imporditakse vaid BTV-vabadest piirkondadest. „Leedu on müünud loomi Iisraeli juba 20 aastat – kui nad kaotavad staatuse, tuleb neil hakata loomi testima ja eksport sinna peatub,“ osutab ta.
Eesti on sinikeele haiguse osas ametlikult vaba piirkond, mis tähendab, et siin ei ole sinikeele viiruse levikut ja riigil on rahvusvaheliselt tunnustatud vaba staatus. See positsioon annab Eesti veisekasvatajatele konkurentsieelise, võimaldades turvalist loomade liikumist ja eksporditegevust. Bulitko rõhutab, et kui Leedu kaotab oma sinikeelevaba staatuse, tekivad Euroopa Liidu siseturul piirangud, mis keelavad elusloomade ja geneetilise materjali importimise just nende riikide vahel, kellel on erinev staatus. „Kui Eestis peaks sinikeele juhtum tekkima, kaotaksime sama staatuse ja satuksime Leeduga samasse olukorda,“ hoiatas ta.
Leedu toidu- ja veterinaarteenistus täpsustas, et ekspordiks riikidesse, kus haigust ei esine, tuleb rakendada eritingimusi: loomad peavad olema 14 päeva kaitstud putukate eest, testitud või vaktsineeritud ning hoitud karantiinis 30–60 päeva. Liha- ja piimatoodete kaubandusele piiranguid ei kehtestata, kuid elusloomade liikumine muutuks oluliselt keerulisemaks.
Vaktsineerimise osas on seis keeruline. Leedu veterinaaramet rõhutab, et vaktsineerimine jääb farmeri otsustada, kuid ametkond ei pea seda praegu vajalikuks, kuna külma hooaja saabudes väheneb sääskede aktiivsus. Bulitko lisab, et sinikeele vaktsiinide arendamist raskendab viiruse tüvede kiire muutumine. „Uue tüve ilmnemisel ei jõuta vaktsiini piisavalt kiiresti välja töötada. Lammaste puhul on vaktsiinid olulisemad kui veiste puhul,“ selgitab ta. „Vaktsineerimine ei takista nakatumist täielikult, mistõttu jääb fookus bioohutusele ja leviku ennetamisele.“
Eesti hetkeolukord on Bulitko hinnangul stabiilne. „Meie pluss on see, et öösiti on juba miinuskraadid – ehk ei jõua see siia. Aga bioohutus on võtmetähtsusega. Kui loomade või piimasaaduste transport tuleb haiguskolletega riigist, peab Eesti otsustama, kas sellist riski võtta või mitte.“
Tema sõnul võib Leedu juhtum mõjutada ka Eestis tegutsevaid ettevõtteid. „Näiteks Biovela, kes veab loomi Eestist – kas nad saavad seda teha, kui transport tuleb haiguskolletega riigist? Kuigi Eesti on puhas, tuleb kaaluda, kas tahame sellist riski võtta,“ osutab ta.
Bulitko mainis, et Eesti on koos Soome ja Lätiga üks väheseid riike meie piirkonnas, mis on sinikeele haiguse suhtes vaba. See tähendab, et need kolm riiki hoiavad hetkel oma sinikeelevaba staatust ja nende territooriumil haigust ei ole. Samas tõi ta välja, et mõned lõunapoolsed riigid ei pruugi sinikeele haigust isegi deklareerida ja mõnel juhul võib haigus olla nähtamatult levimas ka riikides, kus sellest avalikult veel ei räägita.
Tema sõnul on Eesti sinikeelevaba staatus sektorile strateegiline eelis. „Rääkisin täna hollandlastega – nad ütlesid, et senikaua, kui te olete sinikeele vaba, olete ekstraordinaarses olukorras. Te saate oma loomi müüa ja nende eest head hinda küsida. Taani tõuloomade turg kukkus kohe, kui tuli teade nakatumisest.“
Euroopa Komisjon arutab praegu määruse muudatust, mis muudaks sinikeele haiguse käsitlemise lihtsamaks: see loetaks tavaliseks loomahaiguseks, piirangutsoonid kaoksid ja kaubandus muutuks vabamaks. Uut korda oodatakse 2026. aastaks – seni kehtivad kõik piirangud.
Tasub teada: