ETKÜ juhatuse esimees Bulitko andis põhjaliku ülevaate ühistu olukorrast ja loomakasvatussektori seisust. Tema sõnavõtt oli faktiderohke ja suunatud nii tänastele probleemidele kui ka tulevikuvõimalustele.
Liikmeskond kahaneb, aga koostöövõrgustik püsib tugev
Bulitko alustas ettekannet märksõnadega „tänulikkus“ ja „koosloome“, pöörates tähelepanu sellele, et kuigi ühistu liikmeskond on vähenenud – aasta jooksul kadus 12 liiget ja juurde tuli vaid üks –, on jätkuvalt tegemist enam kui 700 liikmega ühistuga. Kõige rohkem liikmeid on Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Järvamaal. Eriti tõi Bulitko esile kollektiivliikmete tähtsuse, nagu Eesti Lihaveisekasvatajate ja Maakarja Kasvatajate seltsid, kelle kaudu on esindatud sadu karjakasvatajaid.
Kuigi töötajaskond on püsinud stabiilsena (41 inimest), peeti oluliseks uute spetsialistide, sh aretus- ja logistikutöötajate kaasamist. Samuti tõsteti esile seniste töötajate panust – mitmed neist on pikaaegselt sektorisse panustanud.
Rahastuse kärped ja eksporditurgude muutused seavad uued piirid
Kogu Eesti aretustoetuse vähenemine ligi 40% võrra (4,7 miljonilt 2,8 miljonile eurole) oli Bulitko sõnul suur tagasilöök kogu sektorile. „Selline langus seab ohtu erinevate liikide ja tõugude tõuaretusalase edasiliikumise ja seab piirid ka uute kaasaegsete investeeringute tegemisele, mis otseselt suunatud täppisaretustööle “ osutas ta. Samuti rõhutas Bulitko, et praegu sõltub paljuski tulevik sellest, kuidas kujunevad järgmise perioodi investeeringutoetused tervikuna.
Eksporditurgude osas tõi ta välja eelmisel aastal kõige valusamalt veisekasvatajaid löönud otsuse, kui Venemaa kaudu suleti transiit, mis tõmbas kriipsu peale Usbekistani ja Kasahstani loomamüügi lepingutele. Samas suudeti kompenseerida langust uute turgude, nagu Põhja-Makedoonia ja Kurdistani avanemisega. Kõige suurema ekspordikäibega turg eelmisel aastal oli Türgi (3,65 miljonit eurot), järgnes Poola ja teised Euroopa Liidu riigid.
Tehnoloogia areng ja genoomtestimine muutuvad normiks
Bulitko pühendas olulise osa ettekandest uuele tehnoloogiale loomakasvatuses. Erilise tähelepanu all oli genoomtestimine ja suguselekteeritud sperma kasutamine, viimase osakaal tõusis mullikate puhul 28%-ni. „Kodumaise sperma müük võiks olla suurem, samas järjest enam kasutatakse imporditud geneetilist materjali, peamiselt Kanadast ja Põhjamaadest,“ tõdes Bulitko.
Olulise edasiminekuna nimetati ka seemendustehnikute atesteerimiste laialdast korraldust ning seda, et enamus seemendajaid registreerivad oma töö ise – areng, mis viib andmete täpsuseni ning võimaldab kiireid analüüse ja otsuseid. Bulitko tõi välja, et Eesti on jõudnud piimatoodangu osas Euroopa tippu – keskmine Holsteini lehm annab 11 940 kg piima aastas ja punase tõu lehmade keskmine jõuab peagi üle 10 000 kilo piiri.
Rahvusvaheline koostöö ja teadusarendus kindlustavad tuleviku
Bulitko rõhutas koostöö olulisust rahvusvahelisel tasandil: Põhjamaade punase tõu aretajatega, Kanadast ja Hollandist pärit partneritega ning osalemist erinevates rahvusvahelistes projektides ning võimalustes pakkuda Eesti farmeritele laialdast veisekarjade genoomtestimist. Oluline, et alustati ka infektsioosse rinotrahheiiti (IRT) ja veiste viirusdiarröa seire ja tõrjeprojektiga. Samuti on käimas koostööprojektid Eesti Maaülikooli, BioCC OÜ, EPJ AS ning mitmete teiste teadusasutustega.
Sektori haavatavust tõi eriti esile 2025. aasta algul Euroopa sõrataudipuhang, mille tõttu 18 000 looma hukati. Tänu Eesti loomapidajate kiirele reageerimisele õnnestus suurem oht vältida, kuid Bulitko rõhutas, et riskid ei ole kadunud ning loomade liikumine peab jääma range kontrolli alla.
ETKÜ juhatuse esimehe sõnavõtt tõi esile tõuloomakasvatuse valdkonna keerukuse ja pidevalt muutuva olukorra, kus tuleb korraga hallata nii rahastust, ekspordiriske kui ka geneetilist kvaliteeti. Vaatamata liikmeskonna langusele ja toetuste kärpimisele suudab Eesti tõuloomakasvatus püsida konkurentsivõimelisena just tänu tugevale koostööle, paindlikkusele ja innovatsioonile. „Majanduskeskkond teeb jätkuvalt meie töö keeruliseks, aga me oleme vastu pidanud – ja see on kõige tähtsam,“ sõnas ta lõpetuseks.
Olulisemad arvud aastakoosolekult: