Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et lihapullide oksjoni korraldamine on ühistule väga oluline. „Kui vaatame Põhjamaid või Baltikumi, siis jääb silma, et nii palju tööd oksjoni ettevalmistamisel nagu meil, pole teised riigid oksjoneid korraldades teinud. Meid eristab teistest, et teeme rohkelt erinevaid katseid ja saame loomade kohta teada palju informatsiooni. Loomakasvatajana ma hindaksin seda kõrgelt, sest saan ju loomaga kaasa tohutult infot ja teadmisi, mis selle looma potentsiaal on. Olgu selleks genoomhindamine või käitumise treening või võtame näiteks sperma viljakuse testimised, välimiku hindamised – see on väga vajalik info,“ kinnitas Bulitko. „Lisaks on pullid eelnevalt kasvatatud ühtedes tingimustes, mis on väga hea ja nad on väga hästi kohanenud, seda läheb vaja neil kui pullid lähevad uude karja.“
Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik ütles aasta tähtsündmust tutvustades ja pullide kohta infot jagades, et kuna nad on varasematel aastatel ära teinud maksimumi, mida neil teenustena on olnud võimalik loomade seisundi kohta välja selgitada, siis millegi päris uuega on keeruline huvilisi ja pullide ostjaid üllatada.
Tõsine treening
Selleks, et pullid show ajal käideldavad oleksid ja ennast hinnata laseksid, tehakse eelnevalt ära suur töö nende sotsialiseerimisel ja päitsetega kõndimise treenimisel. Mättiku sõnul tuleb see omadus hiljem nii looma omanikule kui loomale endale väga kasuks, sest suurte pullide hilisem käsitlemine mis iganes olukorras on seetõttu oluliselt lihtsam ja turvalisem „Lisaks oleme loomi veterinaarselt uurinud üheksa haiguse suhtes, mis on väga kõrge tase, sest paljudel seemendusjaamadelgi pole nii kõrgeid nõudeid. Meil Eestis ongi karmimad nõuded, kui mujal,“ rääkis Mättik.
Ka on kõik loomad genoomtestitud rahvusvahelistes laborites, neil on määratud Eesti kohalikud aretusväärtused ja ka Interbeef-i aretusväärtused, mis annavad võimaluse nende pulle võrrelda rahvusvaheliste lihaveisepopulatsioonidega ning teha parimaid aretus- ja tootmisotsuseid oma karja jaoks. „Samuti on testitud kõikide katses osalenud noorpullide sperma ja välja selgitatud, millised loomad sugupulliks üldse kõlbavad ja milline on nende sperma kvaliteet. Peaaegu igal aastal selgub, et vähemalt ühel pullidest pole sperma nii kvaliteetne kui vaja, ja see on see, mida otse karjast ostes pulli kohta keegi ei tea,“ tõdes Mättik. Ta lisas, et koos ETKÜ-ga pannakse suurt rõhku heade spermatootmispullide leidmisele. „Sperma ja embrüote müük on ilmselt tulevikus üha olulisem teema, kui võivad kehtima hakata erinevad transpordipiirangud. Ja samas annab see ka hea võimaluse saada ühelt väga heade aretusväärtustega pullilt oluliselt rohkem järglaseid. Üha olulisemaks on saamas ka lihaveiste söödaväärinduse võimekus, ja kas see on meie katsepullide puhul määratud Kanada süsteemi Vytelle abil,“ kinnitas ta.
Väärtuslikud loomad
Pullioksjonist rääkides tõdes Mättik, et tänavu on huvi meie oksjoni vastu juba varakult tärganud ja seda just väljastpoolt Eestis. „Juba on andnud oma siiatulekust teada Saksamaa aretusfirma Synetics esindajad, kes varasemalt on juba ostnud 4 pulli meie oksjonilt,“ rääkis Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine. „Lisaks on Lätist ja Leedust päringuid teinud need kasvatajad, kes ka varasematel aastatel on meilt loomi ostnud, ühesõnaga vaikselt on ostjate poolelt huvi tärkamas,“ oli Mättik lootusrikas.
Bulitko lisas, et veebioksjon annab huvilistele, kes soovivad pulli osta, võimaluse osaleda ka välisriikidest, ilma kohapeale tulemata. „Selleks saavad nad eelnevalt tutvuda elektroonilise kataloogiga, kus on iga pulli kohta vajalik pildi ja infomaterjal. Samuti saavad loomaomanikud omalt poolt anda iseloomustuse pulli kohta.
Pullide alghindade kohta ütles Mättik, et need on iga looma puhul erinevad ning sõltuvad tema aretusväärtustest, välimikust ja põlvnemisest. Iga pulliomanik määrab oma kasvandikule ise alghinna. „Ma leian, et tänaseid lihahindasid arvestades ja kui palju on kasvataja pidanud eelnevalt looma kasvatamisesse investeerima, ei tohiks tõulooma alghind enam kindlasti olla alla 3000 euro. Ja vaadates, kui hea ja kiire arenguhüppe oma karja aretusse saab kasvataja pulli ostes teha, siis see investeering tasub ennast igati ära,“ kinnitas ta.
Rahvusvahelised kohtunikud
Tänavusel aastal on veidi vähem pulle oksjonil, kui eelmisel aastal. Üheks põhjuseks nimetab Mättik varasemate aastate sööda hinna tõusu, mis on mõjutanud pullide pidamise päevahinda, see jällegi omakorda mõjutas pulliomanikke otsust jõudluskatses oma kasvandikega osaleda. „Loodame, et võimalikult aktiivne ostuhuvi aitab kaasa sellele, et järgmistel aastatel on grupp jällegi täis. See annab ka võimaluse koguda palju rohkem ja kõrgema usaldusväärsusega andmeid nii pullide endi kui nende vanemate kohta, mis on suureks väärtuseks aretustöös. Kui maksimaalselt on meil katses olnud 65 pulli, siis tänavu on meil 53 pulli, kes on planeeritud osalema nii showl kui oksjonil,“ selgitas ta.
Show ülesehitus toimib nii, et suurema arvukusega tõugudel on rohkem eelringe, kus selgitatakse välja erinevate vanusegruppide finaali edasipääsejad. Seekordne kohtunik William McLaren tuleb Šotimaalt. „Meie show vastu näitab huvi seegi, et mõned aastad tagasi meil pulle hindamas käinud USA kohtunik PJ Budler on meie kontakte vahendanud Argentiinast pärit väga suure rahvusvahelise hindamiskogemusega kohtunikule, kes on huvitatud osalema kohtunikuna mõnel meie järgmisel showl. Siin on nüüd mõttekoht meie aretusfarmide esindajatele, sest sellisel tasemel ja nii kaugelt kohtuniku siia lennutamine eeldab, et jõudluskatses osaleks maksimaalsel arvul pulle,“ tõdes Mättik.
Kasu kasvatajale
Küsimusele, kuidas tänavu aasta show ja oksjoni korraldamine on varasemate aastatega võrreldes sujunud, vastas Mättik, et kuna kõik detailid on nii hästi paika loksunud ja tegevused osalejatele teada, siis suuri üllatusi ei peaks tulema. Küll on aga viimasel kuul enne kataloogi valmimist kõikidel katsega seotud inimestel olnud tohutult suur töökoormus, et kõik vajalikud andmed kätte ja õigesse vormingusse saada, lisaks ka pullide pesemine ja pildistamine kataloogi jaoks. „Omaette küsimus on, kuidas veelgi paremini katse tulemusi meie kasvatajatele tõlgendada, et nad sellest maksimumi oskaks oma karjade huvides ära kasutada. Oluline on, et kasvatajad mõistaksid nende pullide väärtust ja ka seda, miks katses osaleda. Eestis on puhtatõuliste loomadega hea seis, sest meil on neid kogu lihaveise populatsioonist soovitusliku 20% asemel lausa 24%,“ oli Mättik asjade käiguga rahul. „Kuigi meil on praegu suur lihapuudus, siis ikkagi küsitakse just kvaliteetliha ja just läbi aretusväärtuste teadliku kasutamise saab oma karjakvaliteeti tõsta uute järglaste saamisel. Kuna aretustegevus on nii pikaajaline ja võtab tulemuste saamiseks aastaid, siis seda enam ei tohi ühtegi paremat tulemust võimaldavat tegurit maha magada,“ tõdes ta.
Bulitko ütles lõpetuseks, et see tegevus mida katsegrupi läbiviimisel tehakse, see on alus tõuaretusele ja me kogume infot, meil on olemas andmed nii kaalumise kui põlvnemise kohta. „Loodan, et pakutav kvaliteet on tänavusel oksjonil väga hea ja me saame loota, et kõik pullid saavad müüdud, kui mitte oksjonipäeval, siis hiljemalt paari nädala jooksul peale oksjonit võetakse meiega ühendust, et pulle oma karja muretseda,“ lausus Bulitko.
Hea teada: