Esimesel päeval, 22. mail külastati hommikupoole JK Otsa talu Lääne-Virumaal. Peremees Jaanus Kiisk näitas oma kõrge tõuväärtusega karja, mis sai heakskiidu ka külalistelt. Seejärel sõideti Lüganuse valda Ida-Virumaal, et tutvuda Mihkel Olti tegemistega, kes kasvatab kolme ettevõtte all kolm erinevat tõukarja: Struugade Hooldus OÜ limusiini tõukari, angust kasvatatakse FT Eesti OÜ alt ja aktiiveeni-hele Matkafarm OÜ poolt. Kuna Olt on külastanud varasemalt ka Usbekistani farmereid, siis oli äratundmist ja kohtumiselevust palju.
Kvaliteet määrab kõik
Teise päeval ehk 23. mail oldi hommikupoole külas Tõuloomakasvatajate Ühistul (ETKÜ) Keavas, et kuulata Eesti tõuaretusest ja loomakasvatussektorist täpsemalt. Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko sõnas pärast esinemist, et hea meel oli näha, kui huviga usbeki farmerid ettekandeid kuulasid. „Eks meil oligi fookuses kogu veisekasvatuse pakett, mida saame pakkuda – nii tõu- kui nuumaveised ning lisaks piimatõud ja lihaveised. Täna külastasime ka Keavas asuvat meie seemendusjaama kuna meil on olnud juba paar aastat Usbekistani organisatsioonidega läbirääkimised, et hakata tõupullide spermat eksportima,“ avaldas Bulitko lähiaastate plaane. Tema sõnul on põhiliseks takistuseks, et neil pole lõplikku sertifikaati, et spermat Usbekistani müüa. „Sertifikaadi olemasolu avab meile kindlasti hea müügikanali. Teiseks on väga oluline, et meil on, kellelt seda spermat toota. See kvaliteet ja pullid, mis meil seemendusjaamas on, need peavad head olema. Seda kõik me siin neile näitamegi,“ kinnitas ETKÜ juht.
Bulitko sõnul tegelevad usbekid mingil määral ka tõuaretusega ja omavad väikeseid aretusjaamasid. „Kuigi nad toodavad ise ka veisespermat, usun, et oleme spermakvaliteedi ja geneetilise kvaliteedi kohalt igati kõlbulikud, et neile seda pakkuda,“ jäi Bulitko edusammudest rääkides tagasihoidlikuks. „Meie aretusmaterjal ei ole kuidagi kehvem, kui Ameerika oma, mida nad praegu kasutavad,“ lisas ta.
Vahetu huvi
Bulitko rääkis, et usbekid huvituvad enim piimatõugudest: holstein ja ka eesti punane tõug. Seevastu lihatõugu veiste tõuge nad alles avastavad enda jaoks. „Esimesel kohtumise päeval käisime hele-aktiveeni tõugu karja vaatamas, millest nad eelnevalt palju kuulnud polnud aga see jättis neile hea mulje. Kui nüüd lihaveisekasvatusest rääkida, siis grupis on ainult üks farmer, kellel on sellised võimalused nende kasvatamiseks nagu meil on. Tal on koht, kus saab mägedes loomi karjatada, teistel on ainult farmihoones pidamise võimalused, kuna sobivaid karjamaid napib. Kui vaadata nende ilmastikku, siis sobib neile paremini loomakasvatuseks anguse tõug, mida on ka kõige rohkem müüdud või erefordi tõug. Samas ei välista kindlasti šarolee ja limusiini tõugu,“ selgitas ta. Ta lisas, et täna on usbekid tõsiselt huvitatud tegema sügiseks kokkuleppeid ja uurivad milliseid loomi neile müüa saaksid. „Meie jaoks on see kõige olulisem, kui saame varakult teada, et meil on olemas sellised ostuhuvilised, kellele loomi pakkuda,“ kinnitas ta.
ETKÜ´le kuuluva seemendusjaama laborijuht Peeter Padrik kinnitas samuti, et usbekid tunnevad huvi nii lihaloomade kui piimakarja kohta. Tema sõnul kasvatatakse Usbekistanis rohkem kohalikke tõuge ja lisaks neid, mis on toodud sisse Lõuna-Venemaalt. „Nende huvi on ikka väga suur, korraga soovitakse osta ikka paarsada noorlooma, kellelt oleks oodata ka suurt piimatoodangut,“ rääkis ta.
Kasvuruumi jagub
Padrik ütles, et Usbeki loomakasvatuse tasemest rääkides tuleks vaadata, kui palju nende veised toodangut annavad. „Siin võib olla põhjuseks, et nad ei suuda nii hästi veel oma farme majandada. Lisaks on neil suur murekoht, kuidas pakkuda kvaliteetset sööta. Holsteini tõugu lehmal sõltub ju piimatoodang suuresti sööda kvaliteedist ja kogusest, nad ei ole vähenõudlik veisetõug. Seega, kui sööda, majandamise ja veterinaaria pool tulevad järgi, siis on ka neil väga hea tase,“ kinnitas Padrik, kes on ka ise Usbekistanis kohalikke farme külastanud.
Padriku sõnul kasutatakse seal söödaks maisisilo, mis ei taga nii kõrget piimatoodangut. „Iseasi, kui nad hakkavad tugevalt jõusööta juurde andma, sest heinaga neil kiita pole. Erandiks ehk mõned mägede piirkonnad, kus lutserni kasvatatakse,“ arutles Padrik.
Päeva lõpetas Kaiu LT farmi külastus, kus tegvjuht Johannes Haasma näitas Eesti ühe kõrgeima piimatoodanguga karja. Viimastel nädalatel on väljalüps olnud lausa 55 liitrit päevas lehma kohta. Usbekid olid kuuldust lausa hämmunud ja uurisid Haasmalt nii silotootmise, kui söödaratsioonide kohta. Pildistamist jätkus nii laudas loomi vaadates, kui silohoidla seinakonstruktsioone uurides.
Fotod: J. Nemvalts
