Samuti tuleb kohe alguses ära märkida, et arutelus – kui seda ikka tegelikult sooviti algatada – oleksime ka vähem provokatiivsete väidete korral osalenud. Aga alustame välimikutunnuste optimaalsetest väärtustest WHFF (World Holstein Friesian Federation) liikmesriikides: neid hinnatakse 91% liikmesriikides, sealhulgas Eestis, skaalal 1–9 ja 9% liikmesriikides, nagu näiteks USA ja Itaalia, skaalal 1–50. WHFF välimikutunnuste standardnimekirjas on 18 üksiktunnust:
Tüübitunnused (7):
Kõrgus, rinna laius, kere sügavus, roiete struktuur ehk nurgelisus, laudja sirgus, laudja laius ja toitumus.
Hinne 9 on optimaalne ehk soovitud tulemus vaid ühel tunnusel ja see on roiete struktuur, ülejäänud 6 tunnuse puhul on parimaks hindeks 1. laktatsiooni loomal 7. Siinjuures peab märkima, et rinna laiuse ja kõrguse osas oli aastaid tagasi optimumiks 9, kuid tänasel päeval see enam ei kehti.
Udara tunnused (7):
Eesudara kinnitus, udarapõhja kõrgus, esinisade asetus, nisade pikkus, tagaudara kõrgus, keskside ja taganisade asetus, neist 4. tunnusel on optimumiks 9, ülejäänud kolme: esi- ja taganisade asetuse ning nisade pikkuse puhul on see 5 ehk siis udaraveerandi keskel asetsevad keskmise pikkusega nisad.
Jalgade tunnused (4):
Tagajalad küljelt, sõranurk, tagajalad tagant ja liikumine, puhul on kahel esimesel parimaks tulemuseks 5 ja kahel viimasel 9.
Nüüd siis tulemuste tõlgendamisest: lineaarse hindamise korral on tunnuste kirjeldused ja hindamissüsteem paigas, kui kõige rohkem hinnatud loomi jääb graafiku keskele ehk hinnete 4–6 juurde ehk siis hinne 5 on populatsiooni keskmine tulemus. Kui hinnatud loomade keskmine tulemus on paigast nihkunud, siis tuleb hindamisskaalat nii muuta, et järgmisel aastal oleks keskmine paigas – see tähendabki lineaarsust.
Kui jätta kõrvale see, et andmed eesudara kinnituse, taganisade asetuse ja nisade pikkuse kohta, mida Tõnu Põlluäär on kasutanud, pole statistika tegemiseks piisavad, ja ikkagi neist järeldused teha, siis need oleksid, et:
• holsteini tõugu loomadel on keskmiselt eesudarakinnitus muutunud nõrgemaks ehk siis hinne 5 tuleks anda kinnitusele, mis praeguseni on saanud hinde 4;
• taganisade asetus on valdavalt udaraveerandi keskmest liikunud sissepoole ehk nisad on liiga koos ehk siis hinde 5 peaks saama nisa, mis senini on saanud hindeks 7;
• nisade pikkus on muutunud lühemaks ja hinde 5 peaksid saama 4 cm pikkuse nisaga loomad.
Vastavad muudatused me ka teeme, kuid tuginedes kõikidele teostatud lineaarse hindamise tulemustele. Ja kolmandaks hindamisskaala kasutamisest, mille juures esmalt 2 fakti:
Välimikutunnuste hindamise skaala kasutamise kohta tegime statistikat 16 ettevõtte 2024–2025 registreeritud tulemuste osas. Sellel perioodil hinnati neis ettevõtetes 10276 1. laktatsiooni looma:
• eesudara kinnitus sai hindeid 1–9;
• taganisade asetus sai hindeid 2–9;
• nisade pikkus sai hindeid 1–9.
Seega saab öelda, et taganisade asetuse hindamisel on vajalik hinnete kirjeldused üle vaadata ja 2027. aasta jaanuarist korrigeeritud alustel hindama hakata.
Paneb ainult imestama, et ainult Alta geneetikat müüva firma esindaja tõstab nii palju kära välimikutunnuste teemal, kui Alta avalik seisukoht kogu maailmas on, et välimikule ei peaks pullide valikul üleüldse tähelepanu pöörama.
Arutlesime sellise seisukoha põhjendatuse üle ka USA klassifitseerija Timothy Abrahamsoniga aprilli keskel Ungaris toimunud klassifitseerijate koolitusel. Oleme valmis jätkama nii selle kui ka aretusväärtuste tõlgendamise arutelu, kas nüüd just kirjalikus vormis ja agressiivsetes toonides, mis ei pruugi kuigi head tulemust anda, kuid kaasates ka EPJ ning aretusest väga huvitatud tootjad!
Andres Leesmäe ja Reet Härm