„Korraldasime kohe ka koosoleku oma loomaarsti ja farmijuhatajaga, et kui taud peaks Eestile lähemale nihkuma, siis milliseid meetmeid me veel saame kasutusele võtta. Põhiteema on meil ikka logistika, kõik autod, mis meile väljastpoolt tulevad, kes veavad sööta või toovad-viivad loomi, see ongi meile suurim murekoht,“ tões Haasma. „Lisaks kõikvõimalikud hooldemehed, kes käivad meie territooriumil. Peale Saksamaa uudist me rääkisime juba DeLavali ja Latteri hooldemeestega. Täna veel võivad nad meie territooriumile sõita aga nad peavad kasutama kilesusse ja -ülikondasid, kui meie farmis tööd teevad,“ rääkis ta.
Meetmete järgimine
Eelmisel reedel lisandus taudiga kimpus riikide hulka Slovakkia, kus nakkuse levik tuvastati Ungari piiriäärsetes maakondades. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko on seda meelt, et bioohutusest kinnipidamine on ainuke võimalus vähendada haiguse farmi viimist. Ka tuleks vähemalt selle aasta lõpuni loobuda igasugusest piiri tagant loomade farmi toomisest, kuna riskid on selleks liiga suured. „Me ju ei tea täna märtsi lõpus kuidas haigus edasi kulgeb, kõik sõltub sellest mis Kesk-Euroopas toimub. Kui siiani on rohkem pulle sisse toonud lihaveised, siis kõikide riskide vähendamiseks, ei peaks praegu nemadki loomi sisse tooma,“ kinnitas Bulitko. ETKÜ loomatervise ekspert Vallo Seera lisas, et ükski imporditud loom ei ole väärt kogu piirkonna karja turvalisuse riski.
Seera ütles, et taudi vastu tuleb tegutseda efektiivsete bioohutuse meetmetega. Seda enam, et ka ETKÜ-l endal on Keavas pullifarmi kompleks. „Paar nädalat tagasi vaatasimegi kõik meetmed üle just selle pilguga, et mida saaksime veel paremini teha. Julgeks öelda, et meie pullijaam on bioohutustaseme poolest väga kõrgel tasemel Eesti loomakasvatusettevõtete seas,“ kinnitas Seera. Tema sõnul on kehtestatud, et ei inimesed ega sõidukid liigu territooriumile sisse kontrollimatult. Samuti on väga piiratud kuhu saavad võõrad inimesed ja masinad tulla, ka on territooriumil olemas selleks pesuplatsid. Inimeste liikumine hoonetes on määratud selliselt, et ühest hoonest teise ei liiguta suvaliselt, igas hoones on eraldi töötajad, kes seal viibivad. Loomasööta viiv tehnika on vaid territooriumil ja ei liigu sealt välja. Teenindav masinapark liigub ainult kindlaid radu pidi. Inimesed, kes tulevad territooriumile, saavad siseneda vaid kindlate lüüside pidi ja kasutavad desomatte. Vajadusel käivad inimesed enne end pesemas ja vahetavad riided.
„Oleme kinnitanud kõik need meetmed, mida võibki kokkuvõtvalt nimetada bioturvalisuseks ehk kõike mida suudame, me ka rakendale. Lisaks on meil territoorium piiratud aiaga, et juhuslik inimene ei saaks suvaliselt tulla uudistama. Kindlasti me vaatame veel üle ettevõttesse sisenevate masinate desinfitseerimisvõimalused. Peame arvestama veel sellega, et osadel päevadel võib tulla miinuskraade ja kuidas siis on desinfitseerimise võimalused lahendatud,“ rääkis Seera. „Võib-olla peaks veelgi täpsemad olema sisenevate inimeste protokollid ja peaks küsima neilt inimestelt, kus nad on varasemalt viibinud. Otsime neid võimalusi, mida saaks veel läbi lõigata, et taud ei saaks ettevõttesse siseneda,“ kinnitas Seera.
Suur majanduslik kahju
Neile, kes veel ei võta SST levikut väga tõsiselt, ütles Bulitko, et haiguse levik on juba Euroopas ja seega meie jaoks väga ohtlik. „Eesti jaoks teeb riski väga suureks see, et meie farmid on väga suured. Seda enam me peame turvama kõikvõimalikel moodustel, et haigus mitte kuidagi meie farmidesse ei tungiks. Ma julgeks öelda, et SST on veelgi hullem, kui Sigade Aafrika katk, sest tema levik on väga, väga intensiivne ja kiire. Kui farmi on tabanud haigus, lähevad kõik loomad hukkamisele ning majanduslik kahju on väga suur. Lisaks usun, et tulevad ka ekspordipiirangud ning mitte ainult elusloomadele vaid ka lihale ja piimale ning kui tahame oma saadusi kolmandatesse riikidesse müüa, siis kehtivad seal kindlad reeglid, et kuus kuud peab riik olema SST vaba,“ avaldas Bulitko.
Tema sõnul on loomakasvatajad läinud hulga teadlikumaks ja ka loomade valimise puhul enam võõraid farmidesse ei lasta vaid loomi näidatakse spetsiaalses kogumiskeskuses, kus toimub valik. „Täiesti arusaadav, et praegu piiratakse inimeste farmikülastusi ja lubatakse ainult neid, mis on täiesti vältimatud. Arvan, et iga farmer peab väga muretsema SST pärast – seda enam, et Ungari ja Slovakkia ei ole kaugel meist. Samuti on teadmata, kuidas haigus neisse riikidesse levis,“ osutas Bulitko.
Euroopa liidus kasutatakse SST vastu võitlemiseks kõige karmimaid meetmeid ja seetõttu kuuluvad hukkamisele kõik nakatumispiirkonda jäävate farmide loomad. Olenemata sellest, et need on terved. Bulitko tõi näiteid varasemast ajast kus 2001. aastal hukati Hollandis üle 25 000 veise. „Selliseid meetmeid kasutatakse seetõttu, et tegemist on väga kiirelt leviva haigusega, mille haiguse kulg on samuti kiire. Selliselt toimides on haiguse tõkestamine kõige mõjusam,“ tunnistas ETKÜ juht.
Ettevõtte vastutus
Seera rõhutas, et nii söödaveok või muu farmi varustuse territooriumile toomine võib ühtlasi tuua sinna ka kardetud haiguse. „Kuigi praegu räägime SST levikust, siis loomataude on väga erinevaid ja paljusid neist nimetatakse majandusliku mõjuga taudideks. Need taudid levivad ettevõtete vahel ja sellist karja hukkamist kohe ei tule nagu SST puhul, kuid kõik mis liigub ettevõttest välja ja sisse kujutab endast haiguse transporti ettevõttesse. Need, kes veel ikka mõtlevad, et SST on Ungaris ja Slovakkias ja need riigid on nii kaugel meist, siis selline mõtteviis on kõige rumalam, mis olla saab,“ oli Seera leppimatu. „Taudi puhul lähtuksin mina sellest, et oht on siin samas, täna ja praegu ning me peame sellega täna ja praegu tegelema.“
Seera ütles, et ka ühe või viie veisega talud peavad olema tauditõrjesse kaasatud, kuna Lõuna-Euroopasse reisides võidakse maapiirkondadest kaasa tuua haigusi, millest endalgi aimu pole. „Selliselt võib tekkida taudikolle ja kui vaatame millised suured loomakasvatusüksused perimeetrisse jäävad, siis on selge, kui suur oht meid kõiki ähvardab. Taudiennetus ei tähenda seda, et vaatame ainult suuri ettevõtteid, me peame vaatama kõiki ettevõtteid. Siia hulka kuulub ka see, mida enda ettevõttest välja anname. See on iga ettevõtte vastutus, mida ei saa kergelt võtta. Täna on see hetk ja ma arvan, et viimane, me peame tõsiselt kõik meetmed üle vaatama. Meil ei ole seda enam kuhugile edasi lükata,“ kinnitas ta.
Kuula Kasvupinnase saates, kuidas taudi nakatumise võimalust vähendada, millised on bioohutuse vajalikud meetmed. Mõtteid jagavad Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko ja loomatervise spetsialist Vallo Seera, Kaiu LT juht Johannes Haasma ning Soone farmi loomakasvatusspetsialist Elsa Tamm.
Saate teises osas räägivad usbeki farmerid, millised ootused on neil meilt ostetud veistele ja kuidas Usbekis tõuloomakasvatus toimib.