Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolne esindaja, loomatervise ja –heaolu valdkonnajuht Kadri Kaugerand ütles, et kuna eelmainitud haiguste näol on tegemist väga suurt majanduslikku kahju tekitavate taudidega, on oluline, et ettevõtjad teadvustaksid nende olemasolu oma karjadest ja alustaksid haiguste tõrjumist.
Ühendatud jõupingutused
„Soovime suurendada veisekasvatajate teadlikkust karja tervise aspektidest – oluline on, et kui ostetakse oma karja täienduseks loomi, siis neid ka eelnevalt uuritakse, et olla kindel, et ega nad ei kanna nakkushaigusi ja viiakse läbi vajadusel loomadele karantiini. Ehk oma karja tuuakse loomi neist karjadest, kelle staatus on teada, et vältida uute nakkuste ja haiguste toomist oma ettevõttesse,“ rõhutas Kaugerand.
Riigipoolne huvi projekti algatamisel on saada tulevikus tervele riigile nende kahe taudi vaba staatust. „Suurem visioon on ikkagi see, et meie karjad oleksid tervemad, kulud loomade tervisele väiksemad ja kaubanduspiiranguid vähem. Soovime ühel hetkel Eestile taotleda riigina vabastaatust, selleks tuleb kuskilt alustada ja seetõttu on see meede hea võimalus muutuste loomiseks,“ tõdes ta.
Kuna programm kestab pea kümmekond aastat on selle maksumus üsna aukartusäratav: ca 10 miljonit eurot. „Meie teada sarnast projekti, läbi ÜPP, ei ole ükski riik varasemalt teinud. Aga mõtte ja idee saime meie sektori esindajatelt ja ettevõtjatelt,“ lausus Kaugerand.
Nii suure mastaabiga projektil on neli osapoolt: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ), kui projekti eestvedaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seadusandjana; Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA), kes teostab järelvalvet ja kinnitab taudi- ja biotõrje kavasid ning PRIA, kui projekti kinnitaja ja vastuvõtja.
Kaugeranna sõnul teavad nad, et juba täna on Eestis piima- ja lihaveisekasvatajaid, kes oma karjades neid taude tõrjuvad, kuid PTA poolt heakiidetud tõrjekavasid neil ei ole. „Seega kutsume kõiki neid ettevõtjaid endast PTAle teada andma ja koostööd tegema, et selgitada välja, mida on tehtud ja kuidas liikuda vaba staatuse suunas,“ rõhutas ta.
Programmiga liitunud loomakasvatajalt ootab riik nii koostööd kui ka tagasisidet, kuidas on programmi rakendamisega läinud. „Eelkõige soovime teada, mida on vaja tulevikus muuta, et programm oleks veel atraktiivsem ja, et sellesse saaks kaasata veel rohkem ettevõtjaid,“ rääkis Kaugerand.
Loomade heaolu
ETKÜ projektijuht Vallo Seera tõdes kevadel, et osalejad reageerisid üleskutsele liituda programmiga üllatavalt kiiresti ja esimese aasta toetuse maht saadi kohe täis. Programmiga liitunud Estonia OÜ loomakasvatusjuht-peaveterinaar Annyka Printsmann ütles, et neid pani liituma soov parandada karjatervist.
„See küsimus on meie jaoks esmatähtis. Kuna meil on karjas palju loomi, on programmiga hõivatud üle 5000 veise. Alustasime küll ise viirustõrje programmiga juba kolm aastat tagasi, kuid antud programmiga loodame seda veel kiiremalt, laiemalt ja põhjalikumalt teha ning taudivaba staatuseni kiiremini jõuda. Praegu oleme juba 2600 vereproovi ära võtnud laboris uurimiseks,“ rääkis ta.
Tõrjeprogrammis osalemine eeldab ettevõttelt omaosalust, kuna loomade raviks ja haiguse tõrjeks saab toetust kasutada esimesel kolmel aastal. Seega tuleb tõrjeprogrammi lõpp maksta loomapidajal endal. Printsmanni sõnul on nende poolne kulu olnud seni vaid farmi veterinaaride töö vere võtmisel ja vajadusel vaktsineerimine.
Kõljala POÜ juhatuse esimehe Tõnu Posti sõnul liitusid nemadki programmiga samadel põhjustel, et kari saada taudivabaks. Kuna neil on loomad kahe ettevõtte alt, siis Kõljala 760 veist on programmiga kaasatud. Valjala POÜ lehmad paraku enam programmi ei mahtunud ja nendega hakatakse tauditõrjet tegema omavahenditest. „Eesmärk on õilis ja tahame leida vajaminevad summad peale. Kuigi haigust võib-olla pole silmaga näha, siis see nõrgestab loomade tervislikku seisundit ja pahatihti teeb viirus tee lahti bakteritele. Praegu kogu kulu, mis meie kanda jääb ei olegi veel teada, kuna see selgub jooksvalt tegevuse käigus,“ tõdes Post.
Suurem pilt
Mõlemad loomakasvatajad: Annyka Printsmann ja Tõnu Post hindavad eesti veisekarjade tervist üsna heaks. „Üldiselt järjest enam panustatakse meie veisekarjade pidamistingimuste ja heaolu parandamisele ning sööda kvaliteedi tõstmisele. Lehmad elavad paremini kui iial enne ja annavad ka selle tulemusena oluliselt rohkem piima ning paljud farmid on suutnud mõned haigused karjast välja tõrjuda,“ rääkis Printsmann. Lisades samas, et kõrge toodang tingib loomade varasema karjast väljalangemise. „Nõrk koht on meie farmide bioturvalisus ja sellest tingituna oht uued nakkused karja tuua,“ osutas ta.
Posti sõnul on karjatervise teema läinud aina aktuaalsemaks ja paljud loomakasvatajad juba küsivad loomi oma karja ostes, ega neid eelmainitud taude karjas ei esine. „Leidub ka riike, kes taudiga nakatunud loomi oma riiki sisse ei luba tuua. Seega on karjatervise küsimus väga oluline tõuloomade müügi juures. Kui kari on terve, siis on loom tugevam ja nad lüpsavad rohkem. Sellest ise tuleb juba majanduslik kasu. Lisaks on kindlasti noorloomade, vasikate, suremus väiksem, kui neid haiguseid karjas pole,“ kinnitas ta. „Õnneks Eestis ei ole karjades levimas palju nakkushaiguseid ja need, mis on, need ei ole väga aktiivselt esindatud. Meie kasuks räägib jahedam kliima, mis sobib meie loomadele aga mitte niivõrd haigustele. Teiseks oleme läbi aegade oma karjasid üsna hästi hoidnud,“ tõdes Post.