Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et Venemaa loomade transiidikeeld mõjutab nii Usbekistani, Aserbaidžaani, Gruusia ja Kasahstani kui ka Euroopa riikide loomakasvatussektorit. „Meid tabab transiidikeeld valusalt, kuna suur enamus eksporditavatest veistest läheb just nendesse riikidesse,“ tõdes Bulitko.
Föderaalne veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalve (Rosselkhoznadzori) teenistus saatis välja teate, et alates 18. oktoobrist 2024 on keelatud veiste, lammaste ning teiste loomade, kes on vastuvõtlikud lammaste katarraalsele palavikule, liikumine EL-i karantiinikohtadest, mida Rosselkhoznadzori spetsialistid ei ole kontrollinud, läbi Venemaa Föderatsiooni territooriumi kolmandatesse riikidesse. Keelu põhjenduseks toodi lammaste katarraalse palaviku viirusnakkusega seotud ebasoodne epizootiline olukord, mille leviala on viimastel aastatel Euroopa Liidus laienenud.
„Kuigi jah, lammaste katarraalne palavik teeb palju kahju osades Euroopa riikides, tuleb arvestada asjaoluga, et Eesti on seni osutunud taudivabaks riigiks ning meile ei peaks piiranguid kehtestama,“ selgitas ta. Bulitko sõnul võib transiidikeeld olla vastusammuks Euroopa Liidu sanktsioonidele Venemaa suunal ja seetõttu tuuakse ametlikuks põhjuseks eelnimetatud haigus. Antud piirang mõjutab kõiki Euroopa Liidu riike, kes Kesk-Aasia piirkonda veiseid ekspordivad.
„Elusveiste müük kolmandatesse riikidesse on meie loomakasvatajatele tähtis juba seetõttu, et meil oleks erinevaid turge, kuhu elusveiseid müüa. Samas nõuab sealsete klientide usalduse võitmine palju suuremat tööd, kui tavapärane Euroopa Liitu müük,“ selgitas Bulitko tausta. Ta lisas, et tänaseks on selgunud Vene Föderatsiooni vastusest nende Usbekistani ja Aserbaidžaani klientidele, et võimaldatakse teha elusloomade transiidivedudeks spetsiaalne transpordikoridor, mida Vene Föderatsiooni järelevalve amet tunnustab. Samas soovitakse täiendavat infot loomade päritolu farmide, karantiiniseerimise ja järelevalvet teostavate asutuste kohta.
Sel aastal on müüdud Aserbaidžaani, Gruusia, Usbekistani ja Kasahstani Eestist 2061 veist, kellest 84 % Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu vahendusel.
Lammastel on haiguse korral põletikuline keel tumesinise värvusega ja ulatub suust välja. Selle tunnuse alusel kutsutakse haigust ka tõlkes sinikeeleks (Bluetongue-ingl.k.).