Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul oli hea meel tõdeda, et farmeritele pakkusid suurt huvi Viking Red aretusprogramm ja genoomtestimise võimalused. „Praegu on eesti punane tõug aasta aastalt vähenenud. Tahame tegutseda selle nimel, et eesti punane tõug jääks püsima. Meie jaoks on arengu teenäitajad Põhja-Euroopa riigid: Taani, Rootsi, Soome – neil on kolme riigi peale 134 261 punast tõu lehma,“ osutas Bulitko. Lisades, et neist 57 182 on Soomes, Taanis 22 193 ja Rootsis 54 886 veist.
Tohutud andmemassiivid
Bulitko sõnul on Põhjamaad juba aastaid tegelenud aretustegevuse kõrval ka veiste tervise-, toodangu- ja poegimiskerguse näitajate registreerimisega. Näiteks lisandus 1980. aastal tiinestumise ja tütarde viljakuse kohta hindamiskoefitsent. 1982. aastal lisandus udara tervise hinne ja 1987 tervise üldhinne. Aastal 2005 loodi kasutusea hinne ja poegimiskerguse hinne ja 2011. aastast hakati koguma andmeid sõratervise ja sõrgade värkimise kohta. 2016. aastal hakati koguma andmeid noorkarja jõudmisest põhikarja hulka. 2020. aastast alustati sööda kasutusefektiivsuse osas andmete kogumist. „Nende andmete kogumisse on kaasatud kõik veterinaarid, sõravärkijad, seemendajad, klassifitseerijad, farmerid ja samuti Viking Genetics inimesed. Samuti saadakse andmeid automaatsetest lüpsiprogrammidest ja lihatööstustest ning kõigist kogutud andmetest saadakse tohutult suur andmebaas. Põhjamaades on 90% lehmade terviseandmed andmebaasis ja 95% sigimis- ning 50% klassifitseerimise andmetest. Veel on esindatud 95% ulatuses piimatoodangu ja 40% sõrgade värkimise probleemide kohta andmed. „Nende andmete põhjal arvestatakse välja üldhinne ehk üldaretusväärtus NTM (Nordic Total Merit), kus 90 alamtunnust on ühendatud 15 põhitunnuseks. Seda arvutab sõltumatu teaduslik aretusinstituut. Näiteks NAV (Põhjamaades kasutusel olev aretusväärtuse hinne ) indeksit kasutatakse Põhjamaade veiste geneetiliseks hindamiseks,“ selgitas Bulitko.
Super tööriistad
Viking punase tõu aretusprogrammi juht Camilla Rosmani sõnul on NTM tööriist, mida VikingGenetics kasutab geneetilise kasu määratlemiseks, millest 45% on järglaste reproduktsiooni, 40% tootlikkuse ja 15% töövõimelisust näitajad. „Palju räägitakse ka päritavuse näitajatest. Kui soovime toodangut tõsta, on need näitajad kõige paremini just päritavusega seotud nagu ka veiste tootlik iga,“ rääkis Rosman. Lisades, et näiteks on 30% on udara tervis ja 26% poegimiskergus mõjutatavad päritavusega, samuti 28% on loomade karja jõudmine ja 27% on jalgade tervis mõjutatud pärilikkuse faktoritest.
„Kui tulla veel tagasi andmete kogumise juurde, siis tapamajadest saadakse andmeid lihakehade kohta, mida meil Eestis ei koguta aktiivselt, aga see oleks väga oluline teave,“ tõdes Bulitko. „Kui räägime sööda kasutusest, siis sealt tulevad andmed kuivaine söömuse kohta, et kui palju üks lehm sööb, millest omakorda arvutatakse energia järgi korrigeeritud piima toodang, kus oluline väärtus on piima kuivainel. Tütarde sigivus on ka oluline tunnus, kus on ka näitaja kui palju kulub lehmal aega esimesest poegimisest järgmise seemenduseni. Samuti on oluline näitaja, seemenduste arv tiinestumise kohta ja mis vanusest toimus esimene poegimine ja vasikate sünni ja lehma poegimise kergus.
Paremad näitajad
Piimatoodangu puhul räägitakse aina enam rasva ja valgu toodangust. Siin tulebki esile punase tõu veiste paremus palju eelistatud holsteini tõust: nende elujõulisus on kõrge, nad on hea tervisega, neil on ideaalne suurus, mida aina enam on hakatud karjades hindama. Nad toodavad kõrge väärtusega piima, samuti on neil kõrge lihaväärtus praakimisel. Samas on punast tõugu lihtne ja probleemivaba pidada, veised on tugeva kehaga ja heade jalgadega ning udara tervisenäitajad on samuti head. Nende söötmine on tõhus, nad on head rohusööda väärindajad piimaks.
Kümne aasta jooksul on VikingGenetics hakanud koguma rohkem majandusnäitajaid, mida rohkem on punast tõugu testitud, seda rohkem on testide tulemuste usaldusväärsus ka tõusnud. Läbi testimise on suudetud vähendada ka geneetiliste defektide sagedust.
Camilla Rosmani ja Seppo Niskaneni sõnul on punasel tõul suur potentsiaal, sest tema nii tervise kui toodangu rasva ja kuivainenäitajad on paremad eelmainitud holsteini tõust. Punase tõu levikule Põhjamaades annab väljaspool euroala panuse ka Norra, kus kasvatatakse 180 000 punast tõugu lehma. Viking Geneticsi spetsialistid tõdesid, et punase tõu levikule ja loomade arvukusele on pärssivalt mõjunud piimakoguse kilopõhine hinnastamine. „Loomulikult on toodangukilosid palju kergem võrrelda. Kordades raskem on võrrelda, kas lehm on tervisnäitajate poolest parem või mitte. Samuti on mõjutanud punase tõu arvukust see, et neid on peetud väikestes karjades ja kui kasvatajaga midagi on juhtunud, siis on loomad likvideeritud. Lisaks on söötmisnõuanded enamuses holsteini tõule suunatud ja kui punase tõule sama ratsiooniga sööta anda, on oht, et loomad rasvuvad ja nad ei suuda enam sööta piimaks toota.
Samuti on takistuseks ka majandusnäitajad, sest pangalt investeeringuteks laenuraha küsimisel vaadatakse just piimatoodangu kilogrammide näitajaid. „Kuigi piimatooteid saab teha piimarasvast ja kuivainest mitte veest,“ toonitasid Viking Geneticsi spetsialistid.
Hea teada: Viking Geneticsil on 16 000 liiget, kelleks on piima- ja lihaveisekasvatajad Taanis, Rootsis ja Soomes. Ettevõte pakub teaduspõhiseid veiste geneetilisi tooteid ja lahendusi edumeelsetele piima- ja veiselihatootjatele üle maailma.
Artikkel ilmus esmakordselt mais 2025 ajakirjas “Tõuloomakasvatus” 2025 nr 1. Koolituse tegi kokkuvõtte J. Nemvalts.