Rubriik: Uudised

Genoomuuringust saadav kasu kaalub üle testimise kalli hinna

Piimaveiste tõuaretus seisab otsuste ees, kuhu aretustegevusega edasi minna. Genoomuuringud annavad siin kiirema lahenduse ja on kordades täpsema tulemusega kui vanemate järgi järglaste saamisel, tõdesid Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja aretusspetsialist-klassifitseerija Reet Härm sügisel salvestatud Äripäeva Kasvupinnase saates. Tõuaretuses on piimaveiste sektoris otsustamise koht käes: ühest küljest on loomad saavutanud tippkehakaalu

Lihaveise sektori areng sõltub suuresti sädeinimestest

Järgmiseks kolmeks aastaks Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) esinaiseks valitud Jane Mättik oma sektoris tutvustamist ei vaja, hakkaja naine on olnud seltsi tegemiste eesotsas juba pikalt. „Murekohti, millele tuleb keskenduda, on sektoris mitmeid, üheks neist on tasakaalus toetuste poliitika, et valdkond ei kiratseks,“ rääkis Mättik. Jane Mättik ütleb seltsi edaspidistest eesmärkidest rääkides, et suures plaanis on

Quo vadis, eesti maakari?

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatu pidaja Ege Raid on seda meelt, et maakarja tõugu veiste kasvatamine on Eestis püsinud suuresti tänu entusiastide tegevusele, kuid nii enam edasi jätkata ei ole võimalik. Omajagu pidurdab sektori arengut, et riiklikud toetused pole piisavad ja ei arvesta maakarja veiste eripära. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuhi Ege Raidi

Tõuaretuses on muutused näha alles aastate möödudes

„Veiste aretuses seisame nüüd uute väljakutsete ees, kuidas loomade tervisenäitajaid ja eluiga veelgi tõsta, et pikendada piimaveiste karjas püsimist. palju tööjõudu on sektorist puudu “ osutas 7. novembril toimuva Aretuskonverentsi valguses Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) esimees Tanel-Taavi Bulitko. 7. novembril toimus Paides iga-aastane Veiste Aretuskonverents. Arutelude fookuses on uued tehnoloogiad ja tööriistad, mis aitavad veisekasvatussektoris