Leino Vessart juhtis Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üle kümne aasta, kujundades sektorit, mis kasvas mõnest tuhandest loomast pea viiekümne tuhandeni. Täna vaatab ta lihaveisesektori tegemistele rahulikult, ent nõudlikult: toetused on nihkunud mujale, hundid teevad kurja ja noori tuleb vähe juurde. Vessarti sõnul ei ole lihaveis pelgalt loom – see on osa maaelust, osa Eesti toidust. Aga
Üks „Aasta põllumees 2025“ nominente on Allika Talu peremees Argo Allikmets, kes kasvatab lihaveiseid ja lambaid ning väärindab liha kohapeal konteinerlahendusega lihatööstuses. Argo Allikmetsa juhitud Allika Talu on heaks näiteks, kuidas väiksemahuline mahetootmine saab olla üheaegselt keskkonnateadlik, majanduslikult toimiv ja tarbijale usaldusväärne – talu omatoodang müüakse otse teadlikule kliendile. Helesinine unistus muutus tööks Allikmetsa sõnul
Seekordne põllumajanduse tippjuht Lenno Link tuli Väätsa Agrost. Küsimusele, miks tegutseda põllumajandussektoris ja panustada sellesse valdkonda, vastas Link: „Siin on kogu aeg huvitav, ei ole ühtegi samasugust aastat ja võiks öelda, et ka mitte ühtegi ühesugust päeva, kui tegeled loomakasvatusega. Kuna meie põhiäri on piimatootmine, siis igas uues päevas on omad väljakutsed. Samas pakub see
Aastatel 2011–2018 juhtis Aldo Vaan Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS), aidates kujundada organisatsiooni aktiivseks ja mõjukaks partneriks nii lihaveisekasvatajate, ametiasutuste kui ka turuosaliste seas sektori edendamisel. Vaani jaoks ei olnud presidendiamet pelgalt esindusroll, vaid teadlik panustamine sektori tuleviku heaks. „Kui oled selle koha peal, pead ära tundma, kas sul on aega sellega piisavalt tegeleda. Mina andsin