„Ühest heast aastast ei tohi ennast ära petta – loomakasvatus vajab eelkõige stabiilsust, mitte hüplevaid hinnatippe ja -põhjasid,“ ütleb Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees. Tema hinnangul näitas 2025. aasta, et Eesti loomakasvatusel on tugev potentsiaal, kuid samal ajal tõi see selgelt esile ka sektori haavatavuse – investeerimisjulgus on madal, hinnad ebastabiilsed ning mitmed
Eesti Maaülikooli veterinaarõpe sai seitsmeks aastaks rahvusvahelise akrediteeringu, mis kinnitab, et meie tulevased loomaarstid saavad Euroopa tasemel hariduse. Instituudi direktor Toomas Tiirats rõhutab, et tunnustuse taga on nii tugev õpikeskkond kui ka vajadus kiiresti uuendada kliinikuid, laboratooriume ja simulatsioonitaristut, et tagada riigi bioohutus ja toidujulgeolek. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktori Toomas Tiiratsi sõnul
„Lihaveisekasvatus on Eestis jõudnud punkti, kus head lihahinnad ei tähenda veel head aastat ega vajalikku taastumist,“ ütleb Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik. Tema hinnangul oli sektor 2025. aasta lõpuks küll stabiliseerunud, kuid seisab silmitsi otsustega, mis määravad, kas alanud aasta toob taastumise või uue taandumise. Maailmaturu veiseliha defitsiit, noorte huvi ja keskkonnavaate muutus annavad
Metsakülas avati detsembris Metsaküla Piim OÜ uus farmihoone, mille rajamine sündis ootamatult kiiresti ja ilma toetusrahata. „Laias laastus võib öelda, et kogu investeering jäi kuskil 2,8 miljoni euro juurde koos käibemaksuga,“ ütles ettevõtte juht ja omanik Jaan Metsamaa, kelle sõnul tehti otsus ehitada heal turuhetkel, et olla valmis ka paratamatult saabuvateks kehvemateks aastateks. Metsakülas avati