Järgmiseks kolmeks aastaks Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) esinaiseks valitud Jane Mättik oma sektoris tutvustamist ei vaja, hakkaja naine on olnud seltsi tegemiste eesotsas juba pikalt. „Murekohti, millele tuleb keskenduda, on sektoris mitmeid, üheks neist on tasakaalus toetuste poliitika, et valdkond ei kiratseks,“ rääkis Mättik. Jane Mättik ütleb seltsi edaspidistest eesmärkidest rääkides, et suures plaanis on
Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatu pidaja Ege Raid on seda meelt, et maakarja tõugu veiste kasvatamine on Eestis püsinud suuresti tänu entusiastide tegevusele, kuid nii enam edasi jätkata ei ole võimalik. Omajagu pidurdab sektori arengut, et riiklikud toetused pole piisavad ja ei arvesta maakarja veiste eripära. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuhi Ege Raidi
„Veiste aretuses seisame nüüd uute väljakutsete ees, kuidas loomade tervisenäitajaid ja eluiga veelgi tõsta, et pikendada piimaveiste karjas püsimist. palju tööjõudu on sektorist puudu “ osutas 7. novembril toimuva Aretuskonverentsi valguses Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) esimees Tanel-Taavi Bulitko. 7. novembril toimus Paides iga-aastane Veiste Aretuskonverents. Arutelude fookuses on uued tehnoloogiad ja tööriistad, mis aitavad veisekasvatussektoris
Seekordne Aasta Põllumees on Eesti Maaülikoolis metsanduse hariduse saanud piimakarja- ja teravilja kasvataja. Viimased kümme aastat ongi Margo Klaasmägi tegutsenud põllumajandussektoris ja pole kursi muutust kahetsenud. „Põllumajandus on minu uus väljakutse ja kirg, see on pakkunud võimalust omandada uusi teadmisi ja saada uusi kogemusi ning tutvuda hoopis teises valdkonnas töötavate paljude toredate inimestega,“ on ta