Veiste viirushaiguste levik Euroopas paneb Eesti loomakasvatajad valiku ette: kas rakendada karmid bioohutusmeetmed või riskida kogu karja tervisega. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu veterinaar Vallo Seera rõhutab, et teadlikkus on küll tõusnud, kuid valvsust ei tohi kaotada. „Taudi puhul lähtuksin mina sellest, et oht on siin samas ning me peame sellega täna ja praegu tegelema,“ ütleb Seera.
Aasta Põllumees 2025 üks nominant on Johannes Haasma. Praegu Kaiu LT OÜ-d juhtiv Haasma on selles ametis olnud viis aastat. Tema lugu räägib juhist, kes tuli põllutehnika juurest inimeste ja loomade keskele. Kevadel 2020 astus Johannes Haasma ametisse Kaiu ettevõtte juhina. See ei olnud rahulik kohanemine – see oli sukeldumine kevadhooaja tipphetkel vastutusse, millest ta
ETKÜ tõuraamatu ja aretusosakonna juhataja Anneli Härmson andis ühistu üldkoosolekul põhjaliku ülevaate Eesti piima- ja lihaveisekasvatuse hetkeseisust, käsitledes muuhulgas karjade struktuuri, tootmisnäitajaid ning aretus- ja põlvnemisandmete usaldusväärsust. Tema ettekandest selgus, et kuigi piimakarjade arv väheneb, on toodangunäitajad kõrgel tasemel ja geneetilise identifitseerimise täpsus paranemas. Karjade arv ja struktuur: konsolideerumine jätkub Eesti piimakarjade koguarv oli 2024.
Diego Galli, Norra juhtiva aretusorganisatsiooni Geno Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika (EMEA) piirkonnajuht, kohtus hiljuti Eesti veisekasvatajatega ja jagas oma kogemusi ning soovitusi. Tema sõnul pakub norra punane tõug (Norwegian Red) just seda, mida tuleviku piimakarjakasvatus vajab – jätkusuutlikku aretust, mida tasub Eestis rohkem teadvustada ja rakendada. Kohtumise sissejuhatuses tõi Diego Galli välja, et norra punane