2024. aasta ei ole lihaveisesektorit üleliia hellitanud, ammlehma toetuse ja kehvad söödakogumise aastad on mõjutanud loomade arvukust, veel viis aastat tagasi oli 79 000 lihaveisest, millest on jäänud alles 65 255 looma. Ka on tulevik ebakindel, sest Mercosur vabakaubanduslepinguga eurotsooni tulev odav veiseliha võib vankri hoopis uppi keerata. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) esinaine Jane Mättik
Senine eesti maakarja mittesoosiv majanduskeskkond on viinud tõu väljasuremis piirini, kus kogu isendite arvu hinnatakse ainult 770 loomani. Eesti põlitõu hääbumisele on vaja tugevalt pidurit tõmmata ja tuua pildile uusi arenguid, muidu praegusest olukorrast välja ei rabele, kinnitas Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi (EMKS) esinaise Ilse Gošovski. EMKS esinaise Ilse Gošovski sõnul on nad tihendanud veelgi
Kuigi põldudel talvitusid taliviljad kehvasti, siis silovarumisega võis üle Eesti rahule jääda. Loomakasvatajate sõnul on salved sööta täis ja uuele aastale minnakse vastu lootusrikkamalt. Selle aasta märksõnadeks on edukad noorloomade müügid, mis andsid hea käibekasvu või karja täiendamine väärtusliku tõumaterjaliga. ETKÜ nõukogu esimees Tõnu Post, kes on ühtlasi Kõljala Põllumajandusliku OÜ ja Saaremaa Piimaühistu ja
31. detsembril lõppeb allkirjastatud nõusolekute saatmise aeg, kus taotleja isik kinnitab, et lubab kasutada enda põllumajandusloomade andmeid 2025.a toetuse taotluse menetlemiseks. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu taotleb piima- ja lihaveiste aretusega seotud kulude katteks 2025.a põllumajandusloomade aretustoetust (toetus makstakse aretusühistule kuludokumentide esitamisel piima- ja lihaveiste jõudluskontrolli ning tõuraamatu pidamise kulude katteks). Toetuse arvutamise aluseks on piima- või