Rubriik: Uudised

Fotogalerii: vaata, keda tunnustati parimate veisekasvatajatena

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tunnustas oma aastakoosolekul väljapaistvate tulemuste eest 2024. aastal lihaveise- ja piimaveisekasvatajaid. Tunnustuse koos Urmas Nemvaltsi joonistatud meeleoluka pildiga said: Lihaveise kasvatajad: Ohtla Lihaveis OÜ, kes kasvatavad ja karjatavad Läänemaa rannaniitudel šarolee tõugu lihaveised. Nende panus Eesti šarolee tõugu veiste arengusse on oluline. Tunnustuse võttis avstu ettevõtte loomakasvatusjuht Mariliis Vahar. Jane Mättik, anguse

Eesti esindus Saksamaal: Tanel-Taavi Bulitko osales GGI-Spermexi rahvusvahelisel töökoosolekul

Eesti on kaasatud rahvusvahelisse aretuskoostöösse, seetõttu osales ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko Saksamaal toimunud GGI-Spermexi töökoosolekul. Tegemist oli kohtumisega, kus esindajad 15 riigist jagasid teadmisi, kogemusi ja värskeimat teavet veiste aretuse ja genoomselektsiooni vallas. GGI-Spermex on rahvusvaheline aretusorganisatsioon, mis ühendab Saksamaa juhtivaid piirkondlike veiste tõuaretuse ühistuid ja aretusmaterjali tootjaid. üle Euroopa ja kaugemalgi. Bulitko sõnul

Lihatööstus tormisel turul: mis ootab ees tootjaid ja tarbijaid?

Maailmaturu liha hinnakõikumised, muutused tarbijakäitumises ning survet avaldav private label ehk suurte jaekettide endi tootebrändide konkurents mõjutavad tugevalt Eesti lihatööstuse ja loomakasvatajate igapäeva. Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük andis põhjaliku ülevaate praegusele olukorrale, hinnatrendidele ning ootustele, mis mõjutavad nii tootjaid kui tarbijaid. Kruustüki sõnul on viimastel kuudel lihaturg Euroopas seisnud silmitsi ulatuslike muutustega. Enim

Kahejalgne ohutegur: miks loomataudide ennetus vajab rohkem tegevusi kui plakateid

Vestlusring „Kahejalgne – loomataudi suurim risk?!“ tõi Põllumajandus- ja Toiduameti eestvedamisel ühise laua taha loomatervise spetsialistid, teadlased ja praktikute esindajad. Arutelus keskenduti aktuaalsele ohule – inimesele kui loomataudide võimalikule levitajale. Tõsimeelse ja elulise vestluse käigus koorus selge sõnum: Eesti loomakasvatus on küll tugeval tasemel, ent valmisolek järgmiseks kriisiks vajab süsteemsemat tööd, tugevat koostööd ja eelkõige