Vastu Läti piiri, Koiva jõe kaldalammidel kasvatavad vennad Tarmo ja Priit Raudsepp sarvilisi herefordi lihaveiseid. Linnaelust loobumist pole nad kahetsenud, sest siin voolab aeg teistsuguses rütmis – looduse järgi. Ka nende otsus kasvatada sarvilisi hereforde on teadlik valik, et loom võiks jääda võimalikult loomulikuks ja iseseisvaks. Koivakonnu Lihaveise lugu sai alguse ligi kolm aastakümmet tagasi,
Eesti veisekasvatuse 2025. aasta tulemused näitavad korraga nii sektori jätkuvat koondumist kui ka aretustöö tugevat taset. Piimaveiste koguarv vähenes, kuid jõudluskontrolliga hõlmatud loomade arv kasvas ning aasta lõpuks oli kontrolli all juba 97,2% kõigist Eesti piimaveistest. Samal ajal suurenes piimatoodang, paranesid mitmed piima koostise näitajad ning jõudluskontrolli ja põlvnemisandmete roll muutus veelgi olulisemaks. Paides volinike
„Soovime, et ETKÜ suudaks anda oma liikmetele senisest rohkem aretusalast nõu ja abi,“ ütleb Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu esimees Tõnu Post muudatust kommenteerides. Selle eesmärgi nimel otsustas nõukogu tugevdada aretusosakonda ja kutsus juhatuse liikme ja aretusosakonna juhina tööle loomaarsti ning loomade sigimise valdkonnas doktorikraadi kaitsnud Triin Tintse. Tema ülesanne on tugevdada ETKÜ aretusalast kompetentsi ning
Tsura talu herefordikarja taga on kasvataja, kelle töö tulemused on Eesti lihaveisekasvatuses korduvalt pälvinud tunnustust. Margus Keldo on pärjatud „Parim lihaveisekasvataja 2010“ aunimetusega ning tänavu tuli tema kasvatatud tõupull Tsura Renegade tõugudeüleselt „Parima lihaveise 2026“ tiitli vääriliseks. Lisaks on Keldo varem aastaid osalenud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuses. Kuid intervjuud andes Keldo iseennast esile ei säti.