„Kord helistas farmi müügimees ja küsis, kas peremees ka on. Vastasin, et kui mina oskan aidata, siis aitan. Aga tema tahtis ikkagi peremehega rääkida,“ meenutab Purtse farmi perenaine Eliise Ingel Pungas üht kõnekat juhtumit, mis näitab, kui visalt püsivad põllumajanduses soolised eelarvamused. EPA messil arutlesid kolm noort naisfarmerit, miks peavad naised oma pädevust meestest sagedamini
1992. aastal kümnel hektaril viljakasvatusega alustanud Meelis Burmeister majandab praegu Metetra grupi kaudu ligikaudu 7000 hektarit põllumajandusmaad ning juhib ka suure piimakarjaga Raikküla Farmerit. Tänavuseks põllumajanduse tippjuhiks valitud ettevõtja tunnistab, et oleks võinud omal ajal julgemalt tegutseda. Nüüd seisavad aga ees investeerimisotsused, mis võivad viia Raikküla piimatootmise täiesti uuele tasemele. „Ma arvan, et olin esialgu
Kaunissaare kogumiskeskuses võib tippajal olla korraga 500–600 veist ning vahel selgub alles mõned päevad ette , et ekspordikoorem tuleb teele panna. Loomad tuleb valida, kontrollida ja dokumentidega kokku viia, mõni neist võib viimasel hetkel koormast välja jääda. Selle kõige keskel peavad Kätlin Jürman ja Karolin Vahuri hakkama saama pea poole tonniste loomadega, kelle järgmist liigutust
„Kui varem kulus viis aastat, enne kui saime teada, kas pull on aretuses väärtuslik, siis tänapäeval annab DNA analüüs tema geneetilisest potentsiaalist pildi juba pooleaastaselt,“ selgitas Kehtna seemendusjaama laborijuht Peeter Padrik Järvamaa Rakendusliku Kolledži Särevere loomaarsti assistendi eriala õpilastele. Õppekäigul said tulevased loomaarsti assistendid teada, kuidas toodetakse ja säilitatakse seemendusmaterjali ning miks võib ühe pulli