„Ühest heast aastast ei tohi ennast ära petta – loomakasvatus vajab eelkõige stabiilsust, mitte hüplevaid hinnatippe ja -põhjasid,“ ütleb Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees. Tema hinnangul näitas 2025. aasta, et Eesti loomakasvatusel on tugev potentsiaal, kuid samal ajal tõi see selgelt esile ka sektori haavatavuse – investeerimisjulgus on madal, hinnad ebastabiilsed ning mitmed
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on pika kogemusega aretusorganisatsioon, mis ühendab Eestis piima- ja lihaveisekasvatajaid ning arendab sihipärast ja jätkusuutlikku veisekasvatust. Otsime oma meeskonda pühendunud piimaveiste aretusspetsialisti, kelle ülesandeks on nõustada farmereid teadlike ja majanduslikult tasuvate aretusotsuste tegemisel. Peamised tööülesanded: Piimakarjakasvatajate professionaalne aretusalane nõustamine • Klientidele esmase teabe andmine aretusorganisatsiooni töö ja tegevuse kohta • Farmerite abistamine
Eesti Maaülikooli veterinaarõpe sai seitsmeks aastaks rahvusvahelise akrediteeringu, mis kinnitab, et meie tulevased loomaarstid saavad Euroopa tasemel hariduse. Instituudi direktor Toomas Tiirats rõhutab, et tunnustuse taga on nii tugev õpikeskkond kui ka vajadus kiiresti uuendada kliinikuid, laboratooriume ja simulatsioonitaristut, et tagada riigi bioohutus ja toidujulgeolek. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktori Toomas Tiiratsi sõnul
„Lihaveisekasvatus on Eestis jõudnud punkti, kus head lihahinnad ei tähenda veel head aastat ega vajalikku taastumist,“ ütleb Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik. Tema hinnangul oli sektor 2025. aasta lõpuks küll stabiliseerunud, kuid seisab silmitsi otsustega, mis määravad, kas alanud aasta toob taastumise või uue taandumise. Maailmaturu veiseliha defitsiit, noorte huvi ja keskkonnavaate muutus annavad