Aasta Põllumees 2024 kandidaat on Lahemaal loomi kasvatav abielupaar Diana ja Arno Pärna, kelle hoole all on veidi alla kahesaja limusiini tõugu lihaveise. Nende sõnul on aeg peretalu kontseptsioon ümber vaadata ja kaasajastada, sest inimeste vastupidavus sektoris hakkab väsima. Oma osa mängib siin eelmiste aastate heitlik ilmastik, mille tõttu vähenes loomade arvukus ja pani inimesed elama
Konkursile Aasta Põllumees 2024 on esitatud abielupaar Galina ja Avo Kruusla (Kaska -Luiga OÜ), kes on üle kolmekümne aasta kasvatanud Põlvamaal teravilja, piimakarja ja tegelenud piimatootmisega ning seeläbi andnud märkimisväärse panuse Eesti põllumajandusse ja loomakasvatusse. Talu ülesehitamist alustati 1991. aastal väheste loomadega, nüüdseks on ettevõttes ligikaudu 1500 lüpsilehma ja sama palju noorkarja. Nad on kasvanud
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts (ELKS) korraldas novembri alguses kahepäevase konverentsi, et seltsi esinaise Jane Mättiku sõnul avardada lihaveisekasvatajate maailma ja saada ülevaadet sellest, milliste teemadega lihaveistega seonduvalt tegeletakse meil ja mujal. Põhifookus oli toote lõppväärindamisel ja kasumlikkuse tõstmisel. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärteli sõnavõtust jäi kõlama, et nad on sektoriga dialoogis ja
Bigbanki ärikliendisuhete juht Tarmo Kase ütles Äripäeva raadios esinedes, et Eesti loodusvaradeks loeb ta meie keskmisest nutikaid inimesi, puhast vett, puitu ning põllumajanduses peituvat potentsiaali. „Kahjuks praegu veame piimanduses välja nn „ümarpalki“, kui tõmmata paralleeli puidusektoriga,“ kommenteeris Kase toorpiima müümist Leetu. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets rääkis samas saates Eesti majanduse käekäigust ja tõdes lähitulevikku prognoosides,