Kaunissaare kogumiskeskuses võib tippajal olla korraga 500–600 veist ning vahel selgub alles mõned päevad ette , et ekspordikoorem tuleb teele panna. Loomad tuleb valida, kontrollida ja dokumentidega kokku viia, mõni neist võib viimasel hetkel koormast välja jääda. Selle kõige keskel peavad Kätlin Jürman ja Karolin Vahuri hakkama saama pea poole tonniste loomadega, kelle järgmist liigutust
„Kui varem kulus viis aastat, enne kui saime teada, kas pull on aretuses väärtuslik, siis tänapäeval annab DNA analüüs tema geneetilisest potentsiaalist pildi juba pooleaastaselt,“ selgitas Kehtna seemendusjaama laborijuht Peeter Padrik Järvamaa Rakendusliku Kolledži Särevere loomaarsti assistendi eriala õpilastele. Õppekäigul said tulevased loomaarsti assistendid teada, kuidas toodetakse ja säilitatakse seemendusmaterjali ning miks võib ühe pulli
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) osaleb Tartus toimuval EPA messil, et kohtuda loomakasvatajatega, tutvustada veisearetuse uusi suundi ning nõustada farmereid karjade aretusvalikutes. Ühistu korraldab 15. oktoobril kaks praktilist genoomhindamise seminari ning pakub kogu oktoobri jooksul valikut piima- ja lihaveiste aretusmaterjali tavapärasest soodsama hinnaga. ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko tõi välja, et messil osalemise eesmärgiks on tugevdada
Aberdiin-anguse kasvatajate klubipäev Valtus tõi kokku praktilise farmikogemuse, aretuse ja loomatervise ning seadis keskmesse küsimuse, milliste tõutunnuste ja omadustega looma Eesti kasvatajad tegelikult vajavad. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimehe Jane Mättiku sõnul annavad klubikohtumised võimaluse jagada kogemusi ja arutada ühiselt, kuhu Eesti angusekasvatus edasi võiks liikuda. Valtu Aberdeen Anguse ja Raudsepa Lihaveis OÜ karjad näitasid