Uudised

Rahvusvahelised esinejad annavad Aretuskonverentsile suurema mõõtme

Aretuskonverents 2026 toob kokku Eesti ja rahvusvahelised eksperdid, et avada loomakasvatuse tulevikusuunad genoomikast kuni eetilise tootmiseni. Fookuses on teaduspõhised lahendused, mis aitavad tõsta karjade tootlikkust ja vastupidavust. Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda korraldab 20. veebruaril Aretuskonverents 2026, kus lisaks aretuse tulevikusuundadele pööratakse tähelepanu loomade heaolu käsitlemisele ning otsitakse tasakaalu majanduslike eesmärkide ja eetiliste ootuste vahel. Hübriidkonverentsi

Kas eesti maakarjal on tulevikku?

Põlistõu säilitamine nõuab senisest selgemaid valikuid ja riigipoolseid otsuseid. Eesti maakarja püsimajäämine on kriitilises seisus ning ilma sihipäraste sammudeta ähvardab Eesti põlistõugu hääbumine, tõdeb Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatuse liige Viktoria Gošovski, vaadates otsa alanud aasta plaanidele. Kui möödunud aastat kokku võttes oli maakarja tõu arengus keeruline esile tuua suuremaid edusamme, siis tänavu soovib selts

Mullikad, kes ei kasva kunagi suureks: Peter Paani probleem ja selle hind piimakarjale

Noorveiste kasvatamises tehtud vead maksavad piimatootjale suure osa karja tulevikust. Kui mullikad seemendatakse ja nad poegivad enne füsioloogilise küpsuse saavutamist, jääb nende piimatoodang püsivalt madalamaks ning soovitud taset ei ole hiljem võimalik saavutada. Seda nähtust tuntakse erialakirjanduses kui „Peter Paani probleemi“ – loomad jõuavad lüpsikarja, kuid ei kasva kunagi täiskasvanud lüpsilehma tootmistasemeni. Noorveiste kasvatamine on

Haiguse mõju ei jää vaid farmi piiridesse: info kvaliteet otsustab kogu sektori vastupidavuse

Kanada lammaste föderatsioon tõi selle nädala Facebooki postituses esile teema, mis kõnetab kogu loomakasvatussektorit: kuidas kujunevad otsused ja tulemused olukordades, kus loomahaigused levivad kiiresti ning avalikkuse ja ametkondade tähelepanu on erakordselt terav. Nende sõnum on selge – kriitilisel hetkel määrab edaspidise kahju mõjuulatuse eelkõige see, kui täpne, ajakohane ja usaldusväärne on info, millele reageerimine tugineb.