„Lihaveisekasvatus on Eestis jõudnud punkti, kus head lihahinnad ei tähenda veel head aastat ega vajalikku taastumist,“ ütleb Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik. Tema hinnangul oli sektor 2025. aasta lõpuks küll stabiliseerunud, kuid seisab silmitsi otsustega, mis määravad, kas alanud aasta toob taastumise või uue taandumise. Maailmaturu veiseliha defitsiit, noorte huvi ja keskkonnavaate muutus annavad
Metsakülas avati detsembris Metsaküla Piim OÜ uus farmihoone, mille rajamine sündis ootamatult kiiresti ja ilma toetusrahata. „Laias laastus võib öelda, et kogu investeering jäi kuskil 2,8 miljoni euro juurde koos käibemaksuga,“ ütles ettevõtte juht ja omanik Jaan Metsamaa, kelle sõnul tehti otsus ehitada heal turuhetkel, et olla valmis ka paratamatult saabuvateks kehvemateks aastateks. Metsakülas avati
Eurostati värsked andmed kinnitavad, et Eesti on Euroopa Liidu kõrgeima piimatoodanguga riik lehma kohta, ulatudes 2024. aastal 11 353 kilogrammini, mis ületab EL-i keskmist 8 120 kilogrammi ligi 40 protsendiga ja asetab meie tootjad selgelt Euroopa tippu. 2024. aastal ulatus Eesti keskmine piimatoodang 11 353 kilogrammini lehma kohta, mis ületab nii EL-i keskmist kui ka
Piima kokkuostuhindade järsk langus on pannud Eesti piimatootjad tugeva surve alla, sundides paljusid investeeringuid edasi lükkama ja kulusid koomale tõmbama. Just sellises ebakindlas turuolukorras on Kaska-Luiga OÜ juht Avo Kruusla teinud vastuvoolu otsuse: ettevõte panustab pea 10 miljonit eurot uue laudahoone rajamisse, rõhutades, et pikaajalise konkurentsivõime nimel tuleb otsuseid teha ka siis, kui hinnad ja